Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et majade kevadistel üldkoosolekutel osalemise suurim viga on elanike poolne nõrk ettevalmistus ja üleolev suhtumine.

Tõnisson selgitas, et üldkoosolek ei peaks olema juhatuse, majahalduri/valitseja või naabrite kontrollimatu kritiseerimise koht, vaid konstruktiivne arutelu, kuidas maja kauem ja säästlikumalt jätkusuutlik püsiks.

„Üldkoosolekul on reeglina väga täpne päevakord ja vastavalt sellele saadetake elanikele ka ette tutvumiseks hulk materjale. Esimene viga ongi selles, et elanikud lähevad koosolekule ette valmistamata ja hakkavad tulistama endale olulisi teemasid, süvenemata majandusaasta aruandesse või juhatuse poolt esitatud tegevuskavasse,“ kirjeldas ta. Sama kehtib tema sõnul ka koosoleku protokollide lugemise ja üldse maja asjadega enda jooksvalt kursis hoidmise kohta.

„Niisama riidlemiseks ja naabrite kallal õiendamiseks on teised kohad ja formaadid, üldkoosolekul keskendutakse majale, vajadusel ka kodukorrale, kuid mitte omavaheliste suhete klaarimisele. See on viga number kaks,“ rääkis Tõnisson.

„Kolmanda põhjusena lähevad koosolekud kiiva siis, kui üks majaelanik, kes ametlikku vastutust näiteks juhatuse liikmena võtta ei taha, proovib koosolekut juhatama ning teistest üle rääkima hakata. Kui oled üks sajast naabrist, siis arvestagi, et sulle on mõeldud 1/100 ajast,“ lisas Tõnisson.

„Haldur selgitab“ on Pindi Kinnisvarahaldusse igakuine teavitusformaat, kus selgitatakse lihtsalt ja lühidalt, millega majaelanikud ja korteriühistud tulenevalt hooajast, seadusemuudatustest ja muudest olulistest sündmusest arvestama peaksid.

 

Eesti Pank teeb aprillis muudatusi eluasemelaenu taotlejate maksimaalse laenuvõimekuse arvutamise nõuetes. Praegu on selleks kas laenulepingus toodud intressimäär, millele on lisatud 2 protsendipunkti, või aastaintressimäär 6% ‒ kasutada tuleb neist kahest seda, mis on kõrgem. Alates 1. aprillist 2 protsendipunktiline lisa aga kaob ning arvutus tuleb teha kas laenulepingu intressimääraga või 6%ga sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.

Nimelt on viimase poolteise aasta jooksul baasintressimäärad kiiresti tõusnud ja see on juba iseenesest laenukeskkonda karmistanud. Lisaks on võimalikku laenumahtu piiranud nõue, et igakuise laenumakse arvutused tuleb teha 2 protsendipunkti kõrgema intressimäära juures. Näiteks 2023. aasta novembris, mil pankade keskmine eluasemelaenu intressimäär oli 5,7%, hindasid pangad klientide laenuvõimekust keskmiselt 7,7% intressimääraga.

„Intressimäära arvestuse muutmise peamine eesmärk on vältida seda, et kõrgete turuintressimäärade keskkonnas veel 2% kõrgema intressimääraga arvestamine ei piiraks liigselt inimeste laenuvõimekust,“ selgitas finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. Tõrs lisas, et kui järgnevatel aastatel peaks laenukasv märkimisväärselt kiirenema ja tekib laenubuumi oht – pangad ja inimesed hakkavad võtma liiga suuri riske –, siis on Eesti Pank valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama.

Lisaks täpsustas Eesti Pank laenumaksete piirmäära arvutamise nõudeid erigraafikute korral. Kuna erigraafikuga laenulepingu järgi makstakse eluasemelaenu põhiosa tagasi hilisematel aastatel, saab laenuvõtja nõnda võtta oma sissetuleku suhtes suurema laenu. Keskpank täpsustas oma nõuetes, et juhul, kui eluasemelaenu ei maksta tagasi annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku järgi, tuleb selle laenu kuine põhiosa- ja intressimakse summa arvutada kogu laenulepingu perioodi keskmisena. Sellega soovib keskpank tagada, et ka erigraafiku puhul laenukoormus liiga palju ei suureneks.

Selgitavad näited eluasemelaenu sooviva inimese maksimaalse laenuvõimekuse arvutamise valemi muudatuse kohta

Näide 1: kui pank tahaks anda eluasemelaenu intressimääraga 5,7%, siis senise reegli järgi arvutatakse inimese maksimaalset laenuvõimekust intressimäära osas valemiga 5,7% + 2 protsendipunkti ehk kokku 7,7%, sest see on kõrgem kui 6%. Alates aprillist on uue reegli järgi sellisel juhul laenuvõimekuse hindamise valemis intressimääraks 6%, sest see on kõrgem kui 5,7%.

Näide 2: kui pank tahaks anda eluasemelaenu intressimääraga 6,2%, siis senise reegli järgi arvutatakse inimese maksimaalset laenuvõimekust intressimäära osas valemiga 6,2% + 2 protsendipunkti ehk kokku 8,2%. Alates aprillist on uue reegli järgi sellisel juhul laenuvõimekuse hindamise valemis intressimääraks 6,2%.

Refereeritud artikli täisteksti loe:Refereeritud artikli täisteksti loe: https://www.eestipank.ee/press/eesti-pank-muudab-pankade-jaoks-reegleid-uute-eluasemelaenude-valjastamisel-26012024

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris pöörase 15% võrra ning jäi pidama rekordilisel hinnatasemel 2709 €/m². Novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2353 €/m².

Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1182 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1239. Võrdluseks – 2022. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1250 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et sisulist hinnatõusu turul ei toimunud. „Toimus see, et kõikidest Tallinna tehingutest tervelt 41% olid asjaõiguslepingud uute arendusprojektidega. Sama juhtus ka mullu detsembris, mil tehti nn jõuluks koju tüüpi tehinguid, kuid seekord oli erisuseks asjaolu, et suure osa moodustasid väga kallid Noblessneri kvartali korteritehingud, kus ruutmeetrihinnad küündisid isegi 6400 euroni. See on peamine põhjus, miks statistika totaalsesse lühisesse läks,“ selgitas Sooman.

„Kui lähikuudel kõik sealsed tehingud lõpule viiakse, on oodata sama järsku langust, millele ei tasu samuti erilist tähelepanu pöörata. Üldiselt on turg rahulik ja suuri muutusi aset ei ole leidnud,“ lisas Sooman.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 334 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.

 

Vajadus erakorralise meditsiini järgi suureneb libeduse tulekuga alati. Avalikult aga ei räägita sellest, et paljud korteriühistud aitavad sellele omakorda tublisti kaasa.

„Seadusega on nõutud, et kõnniteede hooldus on sellega piirneva kinnistu omaniku ehk tavaliselt korteriomanike ehk korteriühistu kohustus. Vahel tuleb libedus ootamatult, kuid paljud murtud luud võiks terveks jääda, kui ühistud ei koonerdaks ning seadust täidaks,“ sõnas Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.

„Tihti ei vaevuta värske lume all jääd märkama, libedusetõrje jäetakse lihtsalt raha kokkuhoiu nimel või hooletusest tegemata, korrashoiulepingust on kulude kokku hoidmise nimel libedusetõrje välja jäetud,“ loetles Tõnisson põhjuseid. „Sama kehtib ka purikatõrje ning parklate lumest puhtana hoidmise kohta, et operatiivsõidukid, nagu näiteks kiirabiautod, sinna kinni ei jääks,“ sõnas ta.

„Õnnetuse korral vastutavad solidaarselt kõik ühistu liikmed, nii et kutsun üles kõiki korteriomanikke esitama ühistu juhtidele küsimuse, mida on tehtud selleks, et kinnistu ja selle ümbrus oleks inimestele turvaline,“ lausus Tõnisson.

„Kui ühistul graniidikillustiku jaoks tõesti raha ei ole, siis hea uudis on, et mitu Tallinna linnaosa jagavad tasuta graniiti ka jaanuaris,“ teavitas ta.

„Kui koonerdamine lõpeb luumurdude või peapõrutusega, siis tagajärgedega tegelemine on ühistule väga ressursimahukas, seda nii rahalises kui ajakulu mõistes, sest tekkinud kahju tuleb hüvitada. Lisaks jääb raskemate õnnetuste korral vaevama must südametunnistus, kuna iga viga saanud inimene on ju kellegi isa või ema, poeg või tütar, abikaasa…“ rõhutas Tõnisson.  

„Haldur selgitab“ on Pindi Kinnisvarahaldusse igakuine teavitusformaat, kus selgitatakse lihtsalt ja lühidalt, millega majaelanikud ja korteriühistud tulenevalt hooajast, seadusemuudatustest ja muudest olulistest sündmusest arvestama peaksid.

Seoses riikliku survega majandusaastaaruannete õigeaegsele esitamisele on sajad, kui mitte tuhanded ettevõtted hädas, kuidas aruanded õigeks ajaks esitatud saaks, sest audiitorite töögraafikud on sellest tingitult nüüd rohkem kokku pressitud.

Kuna paljudel juhtudel ongi audiitoritega tehtud kokkulepped alles kevadkuudesse, võimaldab Pindi Kinnisvara ka varade hindamiseks endale aeg mitu kuud ette broneerida.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja hindamisvaldkonna juht Andres Teder ütles, et tavapäraselt on ettevõtete varade hindamised tellitud ja ka töösse pandud majandusaasta lõpus või uue alguses, kuid seekord on liiga palju ettevõtjaid, kes on jäänud piltlikult öeldes ula peale, sest kui audiitorit pole leitud, siis on jäetud ka hindamine unarusse.

„Varem käis äriobjektide hindamine nn ootejärjekorratööna, kuid käesoleval aastal oleme valmis kuni aprillini aegu broneerima. Suurte objektide hindamine on kallis töö ja ettevõtjatel pole vajadust esitada tellimust ja seetõttu ka maksta selle eest kiratseval jaanuarikuul, kui dokumenti läheb tegelikult vaja alles märtsis või aprillis,“ selgitas ta.

„Ennetame probleeme, et ettevõtjad hindamistega hiljaks ei jääks, sest kui audiitoril pole eksperthinnanguid, siis pole võimalik ka auditit läbi viia ja ilma eelbroneeringuta ei saa me kuidagi tagada, et liiga hilja esitatud tellimus ka tegelikult õigeks ajaks valmis saaks,“ lisas ta. 

Broneerimiseks lisage päringule kommentaar “ÄPBRONEERING”.

Vormi saab täita siin: https://www.pindi.ee/hindamine/ 

Vanad talumajad, tühjad suvemajakrundid ning kunagi soetatud põllulapid on muutunud üha soodsamaks – põhjuseks vara müüki pannud inimeste aina pakilisem vajadus kaup rahaks teha.

Pindi Kinnisvara lääne ja lõuna regiooni juht Sven Sempelson ütles, et ehkki otseselt mitte vaja mineva kinnisvara pakkumiste hulk pole väga kiirelt tõusnud, on see siiski kerges tõusutrendis. „Märksa tähelepanuväärsem on aga asjaolu, et inimesed, kes varem proovisid müügist viimast võtta, on muutunud hinnaläbirääkimistel väga paindlikuks ning nii mõnigi maatükk või lagunenud suvemaja müüakse maha varasemalt mõeldamatuna tundunud soodustusega,“ ütles Sempelson.

„Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – surve inimeste rahakotile on nii suureks läinud, et parem müüa hetkel aktiivse kasutuseta kinnisvaraobjekt mõnikümmend protsenti odavamalt ja muuta ennast likviidsemaks kui jääda oma päriskodu laenumaksetega jänni,“ ütles ta.

„Ostjaid pole sellistele varadele palju ja müüjad on sellest aru saanud – nüüd suhtutakse igasse ostuhuvilisse suurema lugupidamisega ning kõiki pakkumisi vaagitakse väga põhjalikult,“ lisas Sempelson.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis septembris 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2210 €/m². Augustis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2184 €/m².

 

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et oodatult sügis turule olulist elavnemist kaasa ei too. „September, oktoober ja november tulevad kõik üsna sarnased kuud, ilma suurema tehinguaktiivsuse kasvu või languseta,“ prognoosis ta.

 

„Inimestel on vaja aru saada, kui kaua üleüldine hinnatõus jätkub, kuidas käitub Euribor ning kui turvaline on praeguses majandusolukorras kinnisvara soetada. Sellest aru saamine võtab aga veidi aega ning võimaldab teha tarku otsuseid. Turu edasist külmumist me aga praegu teadaoleva info baasil samuti ette ei näe, tuleb üsna igav ja stabiilselt uimane sügistalvine periood,“ lisas Sooman.

 

Kui augustis tehti indeksilinnades kokku 1284 korteriomandi tehingut, siis septembris oli tehingute arv 1182. Võrdluseks – 2022. aasta septembris tehti indeksilinnades 1256 korteriomandi tehingut.

 

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 254 protsendi võrra kõrgemal, võrreldes ajaloo kõrgeima punktiga 2022. aasta detsembris on indeks aga 11% võrra madalam.

 

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.

Kuna esimesed öökülmad on käes ning valjud tormituuled teevad puulehtede lahti sakutamisel ka oma töö, siis on juba lähiajal oodata paljude poolt sügavat põlgust tekitavate lehepuhurite tänavatele ilmumist.

Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et lehepuhurid ja neid opereerivad puhastusteenindajad on muutunud aastate jooksul koleda ilma kõrval sügisõuduse võrdkujudeks.

„Puhurite operaatoreid sõimatakse, ähvardatakse, vahel sunnitakse neid objektilt lahkuma. Paljudele ei meeldi varahommikune mürin, aga kui puhur pannakse tööle näiteks keskpäeval, siis häirib see omakorda seenioreid ja koduste väikelastega peresid,“ kirjeldas Tõnisson.

„Paraku on nii, et korrashoiufirmad ise üldse lehepuhureid ei eelistaks. Sellega töötamine on füüsiliselt raske ning suur müra ruineerib ka töötajate enesetunnet. Lehepuhuriga lehtede koristamine on aga tellijale kordades odavam, kui rehade ja muude riistadega töötamine.”

Võta pakkumine lehekoristuseks siit

„Haldur selgitab“ on Pindi Kinnisvarahaldusse igakuine teavitusformaat, kus selgitatakse lihtsalt ja lühidalt, millega majaelanikud ja korteriühistud tulenevalt hooajast, seadusemuudatustest ja muudest olulistest sündmusest arvestama peaksid.

 

 

Kinnisvaraturism on läbi, alles on jäänud pärisostjad

Aastaid on inimesed lõbustanud ennast sellega, et tutvutakse erinevate kinnisvaraobjektidega ilma igasuguse plaanita neid osta. Praeguse majandusolukorratõttu hoitakse ennast aga viisakalt eemale, sest unistamise aeg on hetkel läbi.

„Inimesi, kes käivad müügis olevaid objekte vaid uudishimust külastamas, nimetatakse sektorisiseselt hellitlevalt kinnisvaraturistideks,“ ütles Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp.

„Viimase aasta jooksul on kinnisvaraturistide hulk pidevalt vähenenud ja praeguseks on nende arv muutunud pea olematuks. Vahel satub ikka naaber naabri korterit vaatama, aga kui uudishimu üldse kuidagi põhjendatuks saab pidada, siis see on vähemalt mingisugusegi põhjendusega. Sellist asja, et objekti käib külastamas 20 inimest, kuid tegelikke ostuhuvilisi on kaks või kolm, aga enam ei kohta,“ rääkis Rattasepp.

„Ühelt poolt näib, nagu maaklerite ja ka varaomanike elu oleks lihtsamaks läinud, aga tegelikult on terve müümisprotsess oluliselt muutunud. Praeguses turufaasis on küll iga teine või kolmas huviline juba ostja, sest turistid hoiavad viisakalt endale üle jõu käivate varade uudistamisest eemale. Kuna aga pakkumisi on palju ja nõudlus üsna madal, siis nende mõne inimese kohale meelitamiseks tuleb omakorda oluliselt rohkem tööd teha – alates pilkupüüdvamate fotode ja objektitutvustuste loomisest ja lõpetades laiema turunduskanalite valikuga. Ning kui ostja lõpuks sõelale jääb, tuleb tema eest väga palju asju ära teha kuni parima laenupakkumise organiseerimiseni välja,“ selgitas ta.

Ligi neljaprotsendiline euribor on suurlinnade üüriäri vastu taevast lennutanud ja investorid eemale peletanud, kuna üüritulu ei kata tihti enam laenumakseidki. Varem väikelinnade kinnisvara ära põlanud investorid on aga nüüd just need sihikule võtnud, kuna tootlused on märksa kõrgemad.

Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp ütles, et kuni eelmise aastani peeti Tallinna ja Tartu üürikorterite soetamist hoolimata madalast tootlusest üheks kõige riskivabamaks investeerimistegevuseks. „Kui raha hind hakkas tõusma, selgus, et riskivabadusest oli asi kaugel, sest kui vara oli soetatud suures osas laenuga, siis hakkasid viimastel aastatel üsna soolase hinnaga ostetud korterite laenumaksed üüritulu ületama,“ selgitas ta.

„Nüüdseks on varem ära põlatud väiksemate keskuste korterid üüriinvestorite silmis hoopis suurema väärtusega, kuna nende tootlused on suuremad ja investeeringud toodavad kõrge euribori taustal ikka kasumit,“ sõnas ta. „Tõsi on, et väikelinnade demograafiline risk on suurem ja seetõttu varade likviidsus väiksem, kuid maakonna- ja muud väiksemad majanduskeskused ei kao kaardilt kuskile ning lisaks on seal pakkumisi väga vähe, mis muudabki neisse investeerimise praegusel majandusfoonil atraktiivseks,“ rääkis Rattasepp.

„Me ei räägi kümnest investorist, kes igaüks ostab ühe korteri. Me räägime suurest investorite grupist, kellest igaüks võtab kolme, viie või kümne korteriga positsiooni ning lähiajal hakkavad need tehingud ka statistiliselt tooni andma,“ lisas ta. 

Juba aastajagu kiratsenud uusarenduste turg on suvel aktiveerunud – lisaks suuremale huviliste arvule on ka broneeritud korterite arv teinud märkimisväärse hüppe.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uute korterite vastu langes huvi märkimisväärselt juba eelmise aasta suvel, kui terve elukondliku kinnisvara turg kinni kiilus ja hinnad langema hakkasid. „Oli kuid, kus terve Tallinna ja Harjumaa peale tehtu mõnikümmend uue korteri broneeringut, sest inimesed olid segaduses ja ootel, kuna kiirelt kerkinud euribor ja üleüldine elukalliduse tõus sundis oma rahakoti sisu mitu korda üle lugema“, rääkis ta.

„Alates käesoleva aasta maist on müüginumbrid tõusnud ja augustis broneeriti juba kokku 175 uut korterit. See pole küll võrreldav varasema osturalliga, kuid on siiski korralik tulemus ja kui selline tase peaks jääma, siis umbes 2000 uue korteri müük aastas on pikka ajajoont vaadates üsna keskmise lähedane,“ ütles Sooman.

„Esiteks on inimesed olukorraga kohanenud, teiseks on arendajad hindu korrigeerinud ja kolmandaks pole majanduselu enam hullemaks läinud. Need komponendid on kõik määrava tähtsusega, et maksejõulised inimesed oleksid valmis taas tehinguid tegema. Küll aga tuleb tõdeda, et väga kallid arendusprojektid seisavad siiani ilma ostjateta – kaubaks lähevad korterid, mille ruutmeetrihind jääb 3000-4000 euro vahele,“ selgitas Sooman.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes augustis sarnaselt juulile taas 6% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2188 €/m². Juulis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2328 €/m².

„Hoiatasime selle eest ette juba talvekuudel, kui näiliselt hinnad ikka tõusid, tegelikkus oli aga hoopis vastupidine. Nüüd on jõudnud langus statistikasse, ehkki nüüdseks on turg vähemalt hetkel saavutanud juba stabiilsuse. Pöördepunktid ehk langusest tõusu või vastupidi, tõusust langusesse keeramised toimuvadki statistikas väikese viitega. Olulisem on, et nüüd on kõikidele turuosalistele lõpuks must-valgel näha, et turg tegelikult ka langes. Ei ole põhjust imestada, kui lähikuudel indeks ka kahe tuhande euro piirist allapoole põrutab,“ lisas Sooman. 

Suvi on läbi saanud ja meie kliimas on külmad ööd kiired tulema. Sellega seoses on vaja ära teha viimased olulised toimingud, et peale pressiv sügis ootamatuid probleeme ei tekitaks.

Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et on vähe maju, mis on koguaeg „alati valmis“ seisundis.

„Esimese asjana tuleks üle kontrollida hoonete küttesüsteemid. Vahel on vaja küte sisse lülitada novembris, kuid vahel juba septembri lõpus. Igasügisene küttesüsteemi kontroll ja hooldus tagab selle, et maja ka ikka soojaks läheks, mitte torudes õhumullid niisama ringi ei keerleks,“ sõnas ta.

„Ehkki puud on alles lehtes, tasub juba praegu planeerida vihmaveerennide ja drenaažide lehesodist puhastamine. Konks seisneb selles, et lehtpuud kaotavad suurema hulga oma lehestikust vaid mõne päeva jooksul peale esimesi öökülmasid ja siis on tõstukite järjekorrad väga pikad. Pole tähtis, kas puhastamine toimub oktoobris või novembris, planeerida tuleks seda juba praegu, sest pärast võib venima jäänud töö tekitada üksjagu ummistusi ja ka külmumisest tingitud kahjustusi“, selgitas Tõnisson.

„Juba praegu läheb üsna vara pimedaks ja aina varem see järgmised kolm kuud toimub – kõik valgustid ja andurite töörežiimid tuleks üle vaadata, et elanikud sõna otseses mõttes pimeduses kobama ei peaks,“ loetles Tõnisson.

Lisaks soovitab ta kriitiliselt hinnata ka valguspirnide vahetuse vajadust, kuna paljudes majades on kasutusel siiani LED-valgustitest vähem töökindlamad ja energiakulukamad lahendused.

„Lõpetuseks veel üks preventiivne soovitus. Mida varem teha kokkulepped lume- ja libedatõrjeks, seda kindlamini saavad majaelanikud ennast tunda. Pealegi on see teada-tuntud trikk, et varasemad tellijad saavad endale paremad tingimused,“ lisas ta.

„Haldur selgitab“ on Pindi Kinnisvarahaldusse igakuine teavitusformaat, kus selgitatakse lihtsalt ja lühidalt, millega majaelanikud ja korteriühistud tulenevalt hooajast, seadusemuudatustest ja muudest olulistest sündmusest arvestama peab.

Kliendi rahulolu on meie jaoks oluline kogu kinnisvarateekonna vältel; olgu meie osaks siis vara hindamine, selle müük, üür või kliendi nõustamine vara ostmisel. Seetõttu astusime nüüd sammu edasi ning alustasime koostööd Euronicsiga, et pakkuda kõikidele meie klientidele lisaväärtust.

Mida Euronics pakub Pindi Kinnisvara kliendile?

Küsi sooduskoodi oma maakleri või hindaja käest!

 

Kinnisvaraturg on praeguseks olnud madalseisus juba aastajagu. Ehkki elukalliduse tõus ja kõrged laenuintressid pole kuskile kadunud, on inimesed siiski optimistlikumad ja häirivate muutustega kohanemas. See kajastub ka kinnisvaraturul, kirjutab Pindi Kinnisvara tegevjuht Darja Sudarinen.

„Kindlasti ei saa väita, et majanduslikult keerulised ajad läbi oleks, kuid kardetud suurem hinnalangus on praeguste märkide kohaselt siiski meist mööda läinud,“ tõdes Sudarinen.

„Ehkki osadele ebameeldiv, siis mullu alanud elukondliku kinnisvara hinnakorrektsioon oli tegelikult vajalik, sest suuremate linnade korterite hinnad ei olnud enam lõviosale ostjatele üldse taskukohased. Aastatel 2020-2022 väldanud kiirele tõusule järgnes eelmise aasta sügisel ja talvel kuni 20 protsendiline langus, kuid viimaste kuude jooksul on see peatunud“, kinnitas ta.

Sudarinen ütles, et tehinguaktiivsus pole küll hetkel ülearu kõrge, ent sügis annab selleks täpsema indikatsiooni. „Suvel on tehinguid alati vähem, aga positiivse poole pealt tuleb tõdeda, et vähemalt aktiivne huvi kinnisvara soetamise vastu on uuesti ülespoole rühkimas,“ lisas Sudarinen.

 

Statistika jõudis reaalsusele järgi. 

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes juulis 6% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2332 €/m². Juunis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2474 €/m².

„Hetkel on tegelikult hinnalangus peatunud, kuid statistikasse jõudis see oodatult viitega, sest kuni eelmise aasta suveni soetati väga vilkalt keskmisest kallimaid uusarendusi, millega tehti üsna suures mahus asjaõiguslepinguid kuni tänavu suveni. See jättis eksliku mulje, justkui turg tõuseks, sest uusarenduste tehingud upitasid keskmist hinda üles,“ selgitas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Praegu on läbi nii suuremahulised uusarenduste tehingud kui ka vahepeal aset leidnud järelturu korterite hinnalangus, nii et tegelikult on hoolimata statistilisest miinusest kõik üsna korras ning turuosalistel pole paanikaks põhjust“, lisas Sooman. 

Kui juunis tehti indeksilinnades kokku 1301 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv kõigest 1073. Võrdluseks – 2022. aasta juulis tehti indeksilinnades suisa 1517 korteriomandi tehingut.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 274 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi 20 aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson tõi välja neli enimlevinud põhjust, miks majaelanikud halduri tööga rahul ei ole ning seetõttu endale uut lepingupartnerit otsima hakkavad.

„Praeguses majanduskeskkonnas on hind loomulikult esimene argument. Inimesed hääletavad rahakotiga ja ühistute üldkoosolekud või juhatuste otsused ei erine mingil moel muudest eluvaldkondadest, kus püütakse kokku hoida. Õnneks siiski mõistetakse, et ainult madalam hind ei tähenda automaatselt õnne, sest nagu asjadega, nii ka on teenustega – liiga odavad asjad lähevad liiga kiirelt katki ja siis on mure hoopiski suurem. Küll aga on läbi need ajad, kus teenusepakkuja sai ilma argumenteerimata küsida sellist hinda, mida sülg parasjagu suhu tõi. Võtmekoht korrashoiuteenuste hinnaläbirääkimistel ongi avatud kaartidega suhtlus ning selgitamine, millist teenust ühistu teatud summa eest saab,“ rääkis Tõnisson.

„Teine väga oluline aspekt on teenuste valik. Kui liiga palju teenuseid tuleb sisse osta, siis on teenusepakkuja allhankijate tõmbetuules, mis tähendab, et ühelt poolt võivad erinevad teenused osutuda väga ebaühtlaseks, teiseks võivad nende hinnad kõikuda väga ootamatus suunas ning kolmandaks ei vastuta võimalike apsakate või tegemata jätmiste eest lõpuks enam mitte keegi, sest hakatakse üksteise peale näpuga näitama. Lepingupartner ja töö teostaja peab olema üks ettevõte, mõned spetsiifilisemad tööd, näiteks korstnapühkimine, välja arvata. Korralikul haldus-hooldusfirmal peavad olema lisaks halduritele nii sise- kui välipuhastusbrigaadid, hooldustehnikud, elektrikud, 24/7 toimiv avariivalve, ühistute raamatupidajad ja veel mõned oluliste ametite pidajad,“ loetles Tõnisson.

„Kolmas põhjus taandub teenindustasemele ja seda ainult mitte mõõdetavas vormis. Ühelegi tellijale ei meeldi ennast täis ja ära-sega-mina-olen-proff stiilis suhtlemine. Töötajad peavad olema motiveeritud, koolitatud ning mis kõige tähtsam – nad peavad mõistma, et neile on usaldatud tellija jaoks kõige püham paik maailmas ehk nende kodu. Kehva ettevalmistusega haldurid-koristajad-tehnikud, olgu nad nii nutikad ja kuldsete kätega kui tahes, peavad teadma, mida tähendab teenuse osutamine ning et lambipirni vahetamine või toru kinni keeramine on vaid osa teenusest. Majaelanik peab tundma, et temast ja tema kodust hoolitakse. Kui seda tunnet ei teki, siis on koostöö kiire lõppema. Tööd peavad iseenesest mõistetavalt igal juhul korralikult tehtud olema,“  lisas ta. 

„Neljas, kuid eelmistest mitte vähetähtsam on operatiivsus. Kas haldur on kliendile kättesaadav? Kas e-kirjadele vastatakse kiirelt? Kas ootamatu lumesaju korral tuleb kolm päeva oodata või on majaesine puhtaks sahatatud esimesel võimalusel? Nimekiri operatiivsusest on pikk, kuid asja mõte taandub ikka sellele, kui kiirelt korrashoiufirma eelkõige kiireloomuliste probleemide korral tegutseda suudab. Korraliku masinapargi, öövalvete ja päevasel ajal hästi kättesaadava esindaja korral on pool muret juba murtud. Tähtis on, et klient teaks – tema jaoks ollakse koguaeg olemas. Korrashoiufirma on piltlikult öeldes sarnane kiirabiga, mida oodatakse võimalikult kohe probleemidega tegelema,“ märkis Tõnisson. 

Tammede kaitse all vaikses tupiktänavas on Metsanurga maja, paljudele tuntud kui Metsanurga Veinimaja, ootamas loodust ja linnulaulu armastavat uut pererahvast, keda võlub maal kasvamine ja isetegemine. Tutvume selle maalilise kohaga lähemalt.

Metsanurga Veinimaja on talu nimest tuletatud bränd, mille loojaks ja eestvedajaks on viimased 7 aastat olnud perepea Andres. 1990ndatel ehitatud maja asub 20. sajandi alguses ajaloolise Oru küla karjamaal. Tänaseks kõrghaljastuse omandanud maalapp oli siit ilmast juba lahkunud naabri, Lepiku talu Juta, jutu järgi tema lapsepõlve mängumaa. Lehmi ja lambaid karjatati just siin kaunil puisniidul. 50 aastaga on karjamaadele nõukogude ajast alates väljastatud tolleaegses kolhoosis töötanud spetsialistidele krunte ning nii tekkis uus Oru küla 7 majapidamisega, millest 1 ongi Metsanurga.

Oru küla on sajandeid vana, vahepeal kuulusid nii Oru kui teised lähedalolevad külad Linnamäe asula alla, kuid siis muudeti jälle lahku. Oru külas oli vanasti ka mõis, mis tänaseks on täiesti purunenud. Oru külas olevate talude, nende tegemiste ja ka ajaloo kohta on palju lugemist LASi maja kodulehel:https://las.ee/2017/03/28/linnamae-kula-ajalugu-arhiiviallikates/

Kompromissitu siseviimistlus ja ruumi kõigile

Metsanurga maja on tõeline pärlikee, mis säilitab oma võlu nii ajaloolise pärandi kui ka kaasaegsete mugavuste kombinatsiooniga. Metsanurga hooned ehitati küll juba 1990. aastatel, kuid viimase seitsme aasta jooksul on neid pidevalt parendatud ja täiendatud, et pakkuda pererahvale veelgi kvaliteetsemat elukeskkonda.

Elamu on kaunis ja avar kolmekorruseline hoone, milles kokku suletud netopinda 226 ruutmeetri jagu. Keldrikorrusel leiab kõik vajaliku, alates pesu- ja leiliruumist ning lõpetades hubase ja maalähedase kaminatoaga. Maja südameks on aga eritellimusel valmistatud prantsuse maaköögi-hõnguline köök, kus saab valmistada hõrke roogasid ning pere ja sõpradega mõnusalt aega veeta. Esimesel korrusel on lisaks veel eraldi sissekäiguga külalistetuba, millest ükski külaline küll enam naljalt lahkuda ei soovi.

Abihoonete ansambel kui raskekahurvägi

Üpriski elamu mõõtu abihoone peidab endas garaaži ja töökoda, kuid ülemine korrus on kohandatud eraldi sissekäiguga külalistemajaks, mis mahutab suviti kuni 6 inimest. See annab Metsanurga talule suurepärase võimaluse tegeleda kodumajutusega ning võõrustada külalisi, kes soovivad maaelu idülli nautida.

Kinnistul on veel lisaks kaks kelpkatusega väiksemat abihoonet, mis pakuvad praktilist hoiuruumi aiatööriistadele, saunavihtadele, kaminapuudele ja muule. Siin leidub isegi ruumi värske heina magamisasemele, kus tunda tõelise maaelu lõõgastust.

Kaasaegsed mugavused

Maja ja kogu kinnistu on varustatud kõige vajalikuga, et tagada mugav ja muretu elu. Vesi tuleb puurkaevust, elektriliitumine on võimas 3×32 A, kanalisatsioon on lahendatud biopuhastiga ning päikesepaneelid katusele muudavad elektriarved märkimisväärselt soodsamaks ning elektri ülejääki on võimalik võrku tagasi müüa. Elamu küttesüsteem on aga rajatud maakütte baasil, mis tagab mõnusa sisekliima.

lluaia pärliteks on garaaži ees kasvavad võimsad pojengid ning klompidena rajatud püsilillepeenrad

Kõige selle ilu jaoks on kaunilt rajatud haljastus, mis on nagu unenägu. Valgustatud aiateed viivad sind läbi roheluse ja kaunilt õitsevate püsilillepeenarde, pojengide ja viljapuude juurde. Metsanurga aed on nagu maagiline oaas, kus saab lõõgastuda ja loodusega ühte sulanduda.

Talu aed on piltlikult kahest osast koosnev: elumaja ja kolme kõrvalhoonega iluaed ning ehituskeelualune suur plats, mida hetkel kasutatakse perepoja treeningväljakuna. Sinna sobib rajada kõike v.a hooned. Siin on varem olnud nii peedipõld kui kartulimaa. Täna on platsi nurgas lihtne peenramaa kõrvitsa, salati, küüslaugu ja muu hää suvekraamiga.

Kasvuhoones laiutab oma võra magus muskaatviinamari ning erinevad tomatitaimed. Samuti on krundi teepoolsesse äärde vaid aasta tagasi istutatud 45 elupuud, mis loovad mõnusa turvatunde. Iluaia pärliteks on garaaži ees kasvavad võimsad pojengid ning klompidena rajatud püsilillepeenrad.

Maja hoovis olev haljastus on planeeritud nii, et kõikidele generatsioonidele oleks meelepärast tegevust ning maal elajale kohaselt oleks võimalik kõiki aiasaadusi kasvatada endale jõukohaselt ja oma tegude vilju noppida. Nii on 25 aastat tagasi istutatud õunaaias kasvamas erinevat sorti suve- ja sügisõunu nagu Valge Klaar, Talvenauding, Tellissaar jne. Lisaks on pirnid, ploomid, kirsid, arooniad, tikrid, punased-valged- ja mustad sõstrad.

Metsanurga asukoht on ideaalne – vaid 1 km kaugusel Linnamäe keskusest ja vaid 13 km kaugusel suvepealinnast Haapsalust, kuhu viib ka kaunis kergliiklustee. Lisaks on läheduses looduskaunid Noarootsi rannad ja matkarajad, mis pakuvad suurepäraseid võimalusi looduse nautimiseks.

Metsanurga talu müügipakkumise ja lisapildid leiad SIIT 

 

Tallinna ja Harjumaa müügis olevate uute korterite arv on kasvanud üle 2400 ühiku, mis hakkab sarnanema 2018. ja 2019. aastal aset leidnud arendusbuumile, selgub Pindi Kinnisvara igakuisest uusarenduste monitooringust.

„Seekordne jäägi kasv ei ole aga tingitud suuremahuliste projektide peaaegu kontrollimatust juurdevoolust, nagu see oli viis aastat tagasi. Põhjus seisneb hoopis asjaolus, et projekte küll lisandub tasapisi, kuid müük on loid,“ selgitas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Kui toona müüdi äkilisematel kuudel üle 400 uue korteri, siis tänavu müüdi kokku nelja esimese kuuga alla 300 uue korteri, sest paljud arendajad pole lihtsalt turu arengutega kaasa läinud ja hoolimata näiliselt suurest valikust pole just palju mõistliku hinnaga tooteid, mille vahel valida,“ ütles ta.

„Kiire ostukorvi kallinemine ja kasvavad intressimäärad on ostjad ära ehmatanud ning praeguseks ligi 4200 eurone keskmine uue korteri ruutmeetrihind peletabki inimesed eemale. On ajaga kaasas käivaid arendajaid, kes reguleerivad toote hinda vastavalt turuolukorrale, kuid palju on ka infonappuses vaevlevaid ettevõtjaid, kes usuvad siiani, et hinnad saavad ainult tõusta. Loomulikult viimastel müük seisab,“ lisas Sooman.     

Allikas: Pindi Kinnisvara

Majanduslikus mõttes keeruline kevad on ka suvemajade turul omad korrektuurid teinud – huvilisi küll on, kuid tehingusse minnakse ainult korraliku allahindluse puhul.

Pindi Kinnisvara lääne ja lõuna regiooni juht Sven Sempelson ütles, et tavapäraselt suurendas kevad huvi suvemajade vastu. „Kuna suvilate näol ei ole tegemist aga esmatarbekaubaga ehk inimestel ei ole suvilat tingimata vaja, siis ootavad ostjad märkimisväärset allahindlust, sest raha kulub palju ka mujale,“ tõdes ta.

„Pakkumises on väga erinevaid suvilaid, alates väikestest aiamajadest kuni suurte looduskauniste talukohtadeni välja, kuid tehinguaktiivsus on siiski võrreldes mullusega madalam, sest müüjad ei oska hetkel veel vara õiglaselt hinnastada. Sõltuvalt müüja hinnaootustest on vajalik teha kuni paarikümne protsendiline hinnakorrektsioon, seejärel olukord muutub ning ostjad on turul täitsa olemas,“ rääkis Sempelson. 

Ta lisas, et antud juhul tuleb eristada ainult suvel kasutatavad majad nendest, millel on potentsiaal muutuda peale renoveerimistöid aastaringselt kasutatavateks elamuteks. „Viimaste vastu on huvi jätkuvalt kõrge,“ sõnas ta. 

Olukorras, kus laenu võtmine on kallinenud, üürikorterite tootlus kadunud ning varade väärtused langevad, on õige investeeringuobjekti leidmine omaette kunst, räägib Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja hindamisvaldkonna juht Andres Teder.

„Kinnisvarale annab väärtuse selle kasulikkus. Mida kasulikum vara on, seda kõrgem on hind. Vahepealsetel tõusuaastatel ei pööratud kasulikkuse suurendamisele erilist tähelepanu, sest piltlikult öeldes tootis kõik kasumit. Täna aga enam mitte,“ ütles ta.

„Seepärast on hea paigutada raha varadesse, millel on varjatud kasulikkus ehk mille potentsiaali pole headel aegadel osatud või tahetud täiel määral ära kasutada. Kinnistul võib olla võimalus otstarbekas sihtotstarvet muuta, suurendada ehitusõigust, seda tükeldada. Kõik eluruumid ja ärihooned pole optimaalselt majandatud. Seal on peidus tihti oskusliku omaniku jaoks korralik kasum hoolimata sellest, millisest olukorras on üldine majanduskonjunktuur. Halvematel aegadel võimendub halb majandamine veelgi ja varad võivad olla hea hinnaga kättesaadavad,“ selgitas Teder.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes aprillis 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2265 €/m².

Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2295 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades kokku 1398 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1170. Võrdluseks – 2022. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1477 korteriomandi tehingut.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 263 protsendi võrra kõrgemal. Võrreldes kõrgpunktiga detsembris 2022. aastal on indeks langenud aga 9 protsendi võrra.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ilmselt näeme suvekuudel indeksi jätkuvat langust, sest kuni eelmise aasta keskpaigani toodi turule hulganisti uusarendusi, mis nüüd järjest valminud on ning suuremad asjaõiguslepingute blokid lõppema hakkavad. „Pole ju saladus, et nii Tallinna kui teiste suuremate linnade järelturul on hinnalangus suurem olnud, momendil kajastub see statistikas veel poolikult,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi peaaegu 20 aastase ajaloo.

 

Isegi praegusel keerulisel ajal on kinnisvaraga kauplemine veidi hoogu kogunud ja turule on juurde tulnud nii põnevaid objekte kui paksu rahakotiga ostjaid. Igal aastal räägitakse ühte ja sama – et kevadel ärkab kinnisvaraturg varjusurmast. Kuid miks see nii tegelikult on, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Alustuseks ei saa me üle ega ümber sellest, et ka inimesed on loomariigi esindajad ning seal on kevadine pesapunumise aeg DNA-sse kodeeritud. Olgu me nii targad või rumalad loomad kui tahes, looduse kutsest ei saa ka inimesed üle ega ümber ning kui lumi sulab, päike paistma hakkab ja lilled nina mullast välja pistavad, hakkab kehas pulbitsema soov uue kodu järgi.

Iseäranis hästi tuntav on kevadine oma pesa punumise soov rusuva talveaja üle elanud üürnike ja äsja ühist elu alustavate noorte hulgas. Ehkki uusaastasaluut tähistab vana minekut ja uue tulekut, siis tegelikult sümboliseerib kevad kõige uue algust märksa rohkem, kui paarkümmend sekundit vältav talvine ilutulestik ja selle taustal joodud pokaal šampanjat koos katteta uusaastalubaduste andmisega,“ selgitas Sooman.

„Teiseks on kevadel valget aega rohkem ning nagu põrsast ei osteta kotis, ei osteta kinnisvara lumetormis ega pilkases pimeduses. Inimestele meeldib liikuda valges ning kevade tulekuga on töövälisel ajal rohkem valget aega kinnisvaraobjektidega tutvumiseks,“ sõnas ta.

„Olgu DNA kutse kuitahes tugev ja õues kasvõi polaarpäev, aga kui väljas on külm, siis inimesed õue ei kipu. Kevad toob kaasa mõnusad plusskraadid ja kinnisvaraobjektidega tutvumine on meeldiv moodus toast välja saada ning värsket õhku hingata ilma, et kasukas seljas ja karvamüts peas peaks olema,“ tõi Sooman välja kolmanda põhjuse.

„Neljas ja väga oluline faktor on tärkav loodus. Roheline mõjub rahustavalt, sama ei saa aga öelda musta pori ja läga kohta, mis meie kliimas pool aastat domineerib. Pungas puud ja värvilised lilled loovad esteetikat ning muudavad kinnisvara atraktiivsemaks, värskemaks, ihaldusväärsemaks. Efekt on sarnane sellele, miks paljudes toidupoodides algab kaubavalik puuviljaletiga – et rõhutada müüdavate asjade värskust,“ näitlikustas Sooman.

„Kõikide eelnevate põhjuste taustal tuleb ka kevadel pakkumisi juurde, kuna varaomanikud saavad pikema päevavalguse ja soojemate ilmadega teha rohkem parendustöid ja lisada iluelemente – ehk talvega määrduma kippunud kaup muudetakse taas värskeks ja paisatakse turule. Seega viiendaks põhjuseks ongi suurem valik, sest lörtsisel novembripäeval ei kipu keegi oma kaupa pakkuma, kui tal sellega just tuli takus pole,“ lausus Sooman.

„Kõik eelnev ei tähenda veel, et osta tuleks tingimata kevadel, sest siis on ka hinnad veidi kõrgemad. Lisaks sellele pole eelkõige eramute, aga ka vanemate korterite soojapidavuse hindamiseks parimat aega kui krõbe talv, samas jällegi pinnase niiskustasemest saab kõige paremini aimu kevadistel sulaperioodidel, taimestik annab endast kõige paremini aga märku siis, kui õues on juba suur soe,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringu kohaselt on Tallinnas ja Harjumaal valmis ehitatud ja veel müümata uute korterite jääk kasvanud võrreldes mullusega mitu korda, andes seeläbi ostjatele oluliselt rohkem aega ning suurema valiku.

„Kui mullu suvel oli pealinnas ja selle lähiümbruses pakkumises alla saja uue korteri, kuhu sai kohe mööblit sisse paigutama hakata, siis nüüd on see näitaja aprilli alguse seisuga üle neljasaja kerkinud,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Turg on rahulik – ostjad on ettevaatlikud ja seetõttu on müügitempo tavapärasest madalam, kuid teisalt on nüüd üle pika aja hea võimalus leida endale uus korter ilma, et selle valmimist aastajagu ootama peaks. Uued valminud elamispinnad on pruugitud korteritele väga tugevaks konkurendiks, sest esteetilisem välimus, energiatõhusus ja muud soodustavad faktorid on alati maksejõulisi inimesi uute korterite poole suunanud, lihtsalt paljudel polnud aega või tahtmist oodata,“ selgitas ta. „Enam ei pea ootama ja ka hinnad on mõnevõrra taskukohasemaks muutunud,“ lisas Sooman.

 

Erinevalt tõusuajast on pingelises majanduskeskkonnas kinnisvaraostjatel aega ja pakkumisi piisavalt ning kiire on hoopis müüjatel, seetõttu leitakse üles kõikvõimalikud hinda allapoole vedavad puudused.

„Kasvava majanduse ja kiire hinnatõusu ajal oli kinnisvaraostjatel kiire, sest järgmisel päeval võis keegi juba objekti eest ära napsata. Seetõttu soetati varasid, mille nõrgad küljed alles peale ostutehingut võimenduma hakkavad. Nüüd on olukord vastupidine – kui müüja pole tahtnud puuduste likvideerimisega tegeleda, siis leitakse need üles ja hind surutakse alla,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja hindamisvaldkonna juht Andres Teder.

Tema sõnul ei tasu puudusi segi ajada varjatud puudustega, mille vastu on ka seaduslik kaitse varaostjal olemas.

„Erinevaid hinda mõjutavaid puuduseid on palju. Mõni neist on likvideeritav, nagu näiteks dokumentatsiooni korda ajamine, tilkuva kraani parandamine või kasvõi sigaretilõhna toast välja tuulutamine. Mõni puudus on leevendatav, näiteks kui hoone trepikoda on räpane, saab teema ühistus enne müüki üles tõsta ja kui teised elanikud on nõus, siis tihendatakse koristusgraafikut. Mõne puudusega pole paraku midagi peale hakata – viimase alla käib näiteks asukoht. Kui korteri aknad avanevad mürarikkale trassile, siis nii lihtsalt on ja nii jääbki, kuid nüüd on ostjatel aega endale teadvustada, et nad sõna otseses mõttes trollipeatuse kõrvale võivad elama kolida,“ selgitas Teder. 

„Olukord on muutunud üsna kiirelt ning pigem tajuvad muutust täna ostjad paremini – müüjad ei pruugi aduda, kui palju turg jahenenud on ning suhtuvad vara korrastamisesse veel üsna hooletult. Soovitame seda hoiakut kiirkorras muuta, sest ostjatel on aega nüüd piisavalt ja iga puudus hakkab otseselt vara hinda mõjutama,“ lisas Teder. 

Euribori järsu languse taustal on tärganud lootused, et intressid jäävadki langema. Pole vahet, kas tegemist on investorite või lihtsalt koduostjatega, suurenenud laenumaksed ei meeldi ju kellelegi. Aga millal Euribor langeb uuesti madalale tagasi?

 

„Keskpangad on öelnud otse välja, et enne inflatsiooni kontrolli alla saamist intresse ei langetata. Täna pole veel inflatsioonigi kontrolli alla saadud, mis tähendab, et püsivast langusest on väga vara rääkida. Küll aga saame vaadata minevikust, kui kiirelt Euribor alla on tulnud,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

 

„Eelmise majanduskriisi ajal langes Euribor ülikiirelt – oma kunagisest tipust (5,4%) langes see 2% peale vaid mõne kuuga ja 1%-ni vähem kui aastaga. Siiski ei saa ära unustada, et siis oli tegemist totaalse ülemaailmse finantskriisiga, mis terve elu pahupidi lõi ning keskpangad pidid reageerima väga kiirelt. Üle-eelmise kriisi ajal langes Euribor 5% pealt 2%-le aga üle kahe ja poole aasta ning jäigi seal pidama,“ meenutas Sooman. „Ilmselt soovivad kõik, et finantsmaailma kollapsit ei tekiks, selle lootusega kaasneb aga ajaloost nähtu, et intresside kiiret langust ülearu oodata mõtet pole. Just viimase pärast soovitamegi oma rahaseisu hinnata mitte mõne kuu, vaid vähemalt paari aasta perspektiivis,“ lisas ta.

 

Hoolimata keerulistest aegadest ei ole kinnisvaraturg täielikult välja surnud ega loodetavasti sure ka. Kes aga täna tahab nutikat tehingut teha, võiks arvestada mõne lisanüansiga, mis tehingut aastateks kahjumlikuks ei jätaks.

„Loomulikult tuleb siinkohal eristada investorid ja tavatarbijad ehk koduostjad. Antud nõuanded on antud koduostjatele,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Andres Teder.

VIHJE 1: Ära osta vara, mis isegi heal ajal teiste suhtes järeljooksik on. Siia hulka kuuluvad soojustamata majade otsakorterid, esimesel korrusel paiknevad elamispinnad tänava ääres, viimased ja kõrged korrused nn perekorteritel liftita majas, ahiküttega korter kõrgel korrusel liftita majas, trasside mürale avatud fassaadid jms. Eelmisest kriisist väljudes nägime, et selliste varadega kauplemise aktiivsus taastus oluliselt kauem.

VIHJE 2: Soeta vara, mille eest on hoolt kantud. Renoveerimata „paneelikat“ ja või räämas puitmaja on kehva vaadata ja ega seal sees palju parem olla pole. Sisekliima on untsus, soojapidavus olematu. Mida kehvemas seisukorras on maja, seda vähem on selles asuvale elamispinnale huvilisi. Eelkõige näitab see elanike vähest valmidust ja korteriühistu vähest pealehakkamist. Samas tasub osta just korterit majas, kus renoveerimistööd on just algamas, et võita hilisemalt väärtuse tõusust renoveerimise läbi.

VIHJE 3: Arvesta, et puudused mis ülevaatusel silma jäid, ei kao, vaid võimenduvad ajas.

VIHJE 4: Öeldakse küll, et ilu patta ei panda, kuid inimene ostab ka kinnisvara silmadega. Kui soetad endale elamispinna, millelt on vaade armsale metsatukale, maja ees on korrastatud mänguväljak ning trepikoja eest kasvavad lilled, siis see on veidikenegi eristuv hallist massist, mis aitab tulevikus vara vajadusel müüa.

VIHJE 5: Jälgi kõrvalkulusid. Olgu uus või vana maja, vahet pole – kõrvalkulud võivad osutuda ebameeldivalt kõrgeks isegi siis, kui küttesüsteem on „viimase peal“. Mida kulutõhusam on elamispind, seda atraktiivsem on see ka keerulisematel aegadel.

VIHJE 6: Lisaboonused ongi sellepärast boonused, et lisavad varale väärtust. Seega tasuks ka vanemates majades vaadata keldriboksi olemasolu ja parkimiskorraldust.

VIHJE 7: Vali elamispind, kus „kõik on lähedal“. Olgu tegemist eramu või korteriga, kui bussipeatus, kool, lasteaed või toidupood on teiste sarnaste varadega võrreldes kaugemal, siis pigem ütle „ei“. Ostjaskond on väga kirju – lastega peredele on oluline üks asi, vanemale inimesele teine. Seetõttu ongi lause „kõik on lähedal“ otseselt rahas mõõdetav.

Järgmine lehekülg »