Kliendi rahulolu on meie jaoks oluline kogu kinnisvarateekonna vältel; olgu meie osaks siis vara hindamine, selle müük, üür või kliendi nõustamine vara ostmisel. Seetõttu astusime nüüd sammu edasi ning alustasime koostööd Euronicsiga, et pakkuda kõikidele meie klientidele lisaväärtust.
Mida Euronics pakub Pindi Kinnisvara kliendile?
Küsi sooduskoodi oma maakleri või hindaja käest!
Kinnisvaraturg on praeguseks olnud madalseisus juba aastajagu. Ehkki elukalliduse tõus ja kõrged laenuintressid pole kuskile kadunud, on inimesed siiski optimistlikumad ja häirivate muutustega kohanemas. See kajastub ka kinnisvaraturul, kirjutab Pindi Kinnisvara tegevjuht Darja Sudarinen.
„Kindlasti ei saa väita, et majanduslikult keerulised ajad läbi oleks, kuid kardetud suurem hinnalangus on praeguste märkide kohaselt siiski meist mööda läinud,“ tõdes Sudarinen.
„Ehkki osadele ebameeldiv, siis mullu alanud elukondliku kinnisvara hinnakorrektsioon oli tegelikult vajalik, sest suuremate linnade korterite hinnad ei olnud enam lõviosale ostjatele üldse taskukohased. Aastatel 2020-2022 väldanud kiirele tõusule järgnes eelmise aasta sügisel ja talvel kuni 20 protsendiline langus, kuid viimaste kuude jooksul on see peatunud“, kinnitas ta.
Sudarinen ütles, et tehinguaktiivsus pole küll hetkel ülearu kõrge, ent sügis annab selleks täpsema indikatsiooni. „Suvel on tehinguid alati vähem, aga positiivse poole pealt tuleb tõdeda, et vähemalt aktiivne huvi kinnisvara soetamise vastu on uuesti ülespoole rühkimas,“ lisas Sudarinen.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes juulis 6% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2332 €/m². Juunis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2474 €/m².
„Hetkel on tegelikult hinnalangus peatunud, kuid statistikasse jõudis see oodatult viitega, sest kuni eelmise aasta suveni soetati väga vilkalt keskmisest kallimaid uusarendusi, millega tehti üsna suures mahus asjaõiguslepinguid kuni tänavu suveni. See jättis eksliku mulje, justkui turg tõuseks, sest uusarenduste tehingud upitasid keskmist hinda üles,“ selgitas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Praegu on läbi nii suuremahulised uusarenduste tehingud kui ka vahepeal aset leidnud järelturu korterite hinnalangus, nii et tegelikult on hoolimata statistilisest miinusest kõik üsna korras ning turuosalistel pole paanikaks põhjust“, lisas Sooman.
Kui juunis tehti indeksilinnades kokku 1301 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv kõigest 1073. Võrdluseks – 2022. aasta juulis tehti indeksilinnades suisa 1517 korteriomandi tehingut.
Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 274 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi 20 aastase ajaloo.
Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson tõi välja neli enimlevinud põhjust, miks majaelanikud halduri tööga rahul ei ole ning seetõttu endale uut lepingupartnerit otsima hakkavad.
„Praeguses majanduskeskkonnas on hind loomulikult esimene argument. Inimesed hääletavad rahakotiga ja ühistute üldkoosolekud või juhatuste otsused ei erine mingil moel muudest eluvaldkondadest, kus püütakse kokku hoida. Õnneks siiski mõistetakse, et ainult madalam hind ei tähenda automaatselt õnne, sest nagu asjadega, nii ka on teenustega – liiga odavad asjad lähevad liiga kiirelt katki ja siis on mure hoopiski suurem. Küll aga on läbi need ajad, kus teenusepakkuja sai ilma argumenteerimata küsida sellist hinda, mida sülg parasjagu suhu tõi. Võtmekoht korrashoiuteenuste hinnaläbirääkimistel ongi avatud kaartidega suhtlus ning selgitamine, millist teenust ühistu teatud summa eest saab,“ rääkis Tõnisson.
„Teine väga oluline aspekt on teenuste valik. Kui liiga palju teenuseid tuleb sisse osta, siis on teenusepakkuja allhankijate tõmbetuules, mis tähendab, et ühelt poolt võivad erinevad teenused osutuda väga ebaühtlaseks, teiseks võivad nende hinnad kõikuda väga ootamatus suunas ning kolmandaks ei vastuta võimalike apsakate või tegemata jätmiste eest lõpuks enam mitte keegi, sest hakatakse üksteise peale näpuga näitama. Lepingupartner ja töö teostaja peab olema üks ettevõte, mõned spetsiifilisemad tööd, näiteks korstnapühkimine, välja arvata. Korralikul haldus-hooldusfirmal peavad olema lisaks halduritele nii sise- kui välipuhastusbrigaadid, hooldustehnikud, elektrikud, 24/7 toimiv avariivalve, ühistute raamatupidajad ja veel mõned oluliste ametite pidajad,“ loetles Tõnisson.
„Kolmas põhjus taandub teenindustasemele ja seda ainult mitte mõõdetavas vormis. Ühelegi tellijale ei meeldi ennast täis ja ära-sega-mina-olen-proff stiilis suhtlemine. Töötajad peavad olema motiveeritud, koolitatud ning mis kõige tähtsam – nad peavad mõistma, et neile on usaldatud tellija jaoks kõige püham paik maailmas ehk nende kodu. Kehva ettevalmistusega haldurid-koristajad-tehnikud, olgu nad nii nutikad ja kuldsete kätega kui tahes, peavad teadma, mida tähendab teenuse osutamine ning et lambipirni vahetamine või toru kinni keeramine on vaid osa teenusest. Majaelanik peab tundma, et temast ja tema kodust hoolitakse. Kui seda tunnet ei teki, siis on koostöö kiire lõppema. Tööd peavad iseenesest mõistetavalt igal juhul korralikult tehtud olema,“ lisas ta.
„Neljas, kuid eelmistest mitte vähetähtsam on operatiivsus. Kas haldur on kliendile kättesaadav? Kas e-kirjadele vastatakse kiirelt? Kas ootamatu lumesaju korral tuleb kolm päeva oodata või on majaesine puhtaks sahatatud esimesel võimalusel? Nimekiri operatiivsusest on pikk, kuid asja mõte taandub ikka sellele, kui kiirelt korrashoiufirma eelkõige kiireloomuliste probleemide korral tegutseda suudab. Korraliku masinapargi, öövalvete ja päevasel ajal hästi kättesaadava esindaja korral on pool muret juba murtud. Tähtis on, et klient teaks – tema jaoks ollakse koguaeg olemas. Korrashoiufirma on piltlikult öeldes sarnane kiirabiga, mida oodatakse võimalikult kohe probleemidega tegelema,“ märkis Tõnisson.
Metsanurga Veinimaja on talu nimest tuletatud bränd, mille loojaks ja eestvedajaks on viimased 7 aastat olnud perepea Andres. 1990ndatel ehitatud maja asub 20. sajandi alguses ajaloolise Oru küla karjamaal. Tänaseks kõrghaljastuse omandanud maalapp oli siit ilmast juba lahkunud naabri, Lepiku talu Juta, jutu järgi tema lapsepõlve mängumaa. Lehmi ja lambaid karjatati just siin kaunil puisniidul. 50 aastaga on karjamaadele nõukogude ajast alates väljastatud tolleaegses kolhoosis töötanud spetsialistidele krunte ning nii tekkis uus Oru küla 7 majapidamisega, millest 1 ongi Metsanurga.
Oru küla on sajandeid vana, vahepeal kuulusid nii Oru kui teised lähedalolevad külad Linnamäe asula alla, kuid siis muudeti jälle lahku. Oru külas oli vanasti ka mõis, mis tänaseks on täiesti purunenud. Oru külas olevate talude, nende tegemiste ja ka ajaloo kohta on palju lugemist LASi maja kodulehel:https://las.ee/2017/03/28/linnamae-kula-ajalugu-arhiiviallikates/
Metsanurga maja on tõeline pärlikee, mis säilitab oma võlu nii ajaloolise pärandi kui ka kaasaegsete mugavuste kombinatsiooniga. Metsanurga hooned ehitati küll juba 1990. aastatel, kuid viimase seitsme aasta jooksul on neid pidevalt parendatud ja täiendatud, et pakkuda pererahvale veelgi kvaliteetsemat elukeskkonda.
Elamu on kaunis ja avar kolmekorruseline hoone, milles kokku suletud netopinda 226 ruutmeetri jagu. Keldrikorrusel leiab kõik vajaliku, alates pesu- ja leiliruumist ning lõpetades hubase ja maalähedase kaminatoaga. Maja südameks on aga eritellimusel valmistatud prantsuse maaköögi-hõnguline köök, kus saab valmistada hõrke roogasid ning pere ja sõpradega mõnusalt aega veeta. Esimesel korrusel on lisaks veel eraldi sissekäiguga külalistetuba, millest ükski külaline küll enam naljalt lahkuda ei soovi.
Üpriski elamu mõõtu abihoone peidab endas garaaži ja töökoda, kuid ülemine korrus on kohandatud eraldi sissekäiguga külalistemajaks, mis mahutab suviti kuni 6 inimest. See annab Metsanurga talule suurepärase võimaluse tegeleda kodumajutusega ning võõrustada külalisi, kes soovivad maaelu idülli nautida.
Kinnistul on veel lisaks kaks kelpkatusega väiksemat abihoonet, mis pakuvad praktilist hoiuruumi aiatööriistadele, saunavihtadele, kaminapuudele ja muule. Siin leidub isegi ruumi värske heina magamisasemele, kus tunda tõelise maaelu lõõgastust.
Maja ja kogu kinnistu on varustatud kõige vajalikuga, et tagada mugav ja muretu elu. Vesi tuleb puurkaevust, elektriliitumine on võimas 3×32 A, kanalisatsioon on lahendatud biopuhastiga ning päikesepaneelid katusele muudavad elektriarved märkimisväärselt soodsamaks ning elektri ülejääki on võimalik võrku tagasi müüa. Elamu küttesüsteem on aga rajatud maakütte baasil, mis tagab mõnusa sisekliima.
Kõige selle ilu jaoks on kaunilt rajatud haljastus, mis on nagu unenägu. Valgustatud aiateed viivad sind läbi roheluse ja kaunilt õitsevate püsilillepeenarde, pojengide ja viljapuude juurde. Metsanurga aed on nagu maagiline oaas, kus saab lõõgastuda ja loodusega ühte sulanduda.
Talu aed on piltlikult kahest osast koosnev: elumaja ja kolme kõrvalhoonega iluaed ning ehituskeelualune suur plats, mida hetkel kasutatakse perepoja treeningväljakuna. Sinna sobib rajada kõike v.a hooned. Siin on varem olnud nii peedipõld kui kartulimaa. Täna on platsi nurgas lihtne peenramaa kõrvitsa, salati, küüslaugu ja muu hää suvekraamiga.
Kasvuhoones laiutab oma võra magus muskaatviinamari ning erinevad tomatitaimed. Samuti on krundi teepoolsesse äärde vaid aasta tagasi istutatud 45 elupuud, mis loovad mõnusa turvatunde. Iluaia pärliteks on garaaži ees kasvavad võimsad pojengid ning klompidena rajatud püsilillepeenrad.
Maja hoovis olev haljastus on planeeritud nii, et kõikidele generatsioonidele oleks meelepärast tegevust ning maal elajale kohaselt oleks võimalik kõiki aiasaadusi kasvatada endale jõukohaselt ja oma tegude vilju noppida. Nii on 25 aastat tagasi istutatud õunaaias kasvamas erinevat sorti suve- ja sügisõunu nagu Valge Klaar, Talvenauding, Tellissaar jne. Lisaks on pirnid, ploomid, kirsid, arooniad, tikrid, punased-valged- ja mustad sõstrad.
Metsanurga asukoht on ideaalne – vaid 1 km kaugusel Linnamäe keskusest ja vaid 13 km kaugusel suvepealinnast Haapsalust, kuhu viib ka kaunis kergliiklustee. Lisaks on läheduses looduskaunid Noarootsi rannad ja matkarajad, mis pakuvad suurepäraseid võimalusi looduse nautimiseks.
Metsanurga talu müügipakkumise ja lisapildid leiad SIIT
Tallinna ja Harjumaa müügis olevate uute korterite arv on kasvanud üle 2400 ühiku, mis hakkab sarnanema 2018. ja 2019. aastal aset leidnud arendusbuumile, selgub Pindi Kinnisvara igakuisest uusarenduste monitooringust.
„Seekordne jäägi kasv ei ole aga tingitud suuremahuliste projektide peaaegu kontrollimatust juurdevoolust, nagu see oli viis aastat tagasi. Põhjus seisneb hoopis asjaolus, et projekte küll lisandub tasapisi, kuid müük on loid,“ selgitas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Kui toona müüdi äkilisematel kuudel üle 400 uue korteri, siis tänavu müüdi kokku nelja esimese kuuga alla 300 uue korteri, sest paljud arendajad pole lihtsalt turu arengutega kaasa läinud ja hoolimata näiliselt suurest valikust pole just palju mõistliku hinnaga tooteid, mille vahel valida,“ ütles ta.
„Kiire ostukorvi kallinemine ja kasvavad intressimäärad on ostjad ära ehmatanud ning praeguseks ligi 4200 eurone keskmine uue korteri ruutmeetrihind peletabki inimesed eemale. On ajaga kaasas käivaid arendajaid, kes reguleerivad toote hinda vastavalt turuolukorrale, kuid palju on ka infonappuses vaevlevaid ettevõtjaid, kes usuvad siiani, et hinnad saavad ainult tõusta. Loomulikult viimastel müük seisab,“ lisas Sooman.
Allikas: Pindi Kinnisvara
Majanduslikus mõttes keeruline kevad on ka suvemajade turul omad korrektuurid teinud – huvilisi küll on, kuid tehingusse minnakse ainult korraliku allahindluse puhul.
Pindi Kinnisvara lääne ja lõuna regiooni juht Sven Sempelson ütles, et tavapäraselt suurendas kevad huvi suvemajade vastu. „Kuna suvilate näol ei ole tegemist aga esmatarbekaubaga ehk inimestel ei ole suvilat tingimata vaja, siis ootavad ostjad märkimisväärset allahindlust, sest raha kulub palju ka mujale,“ tõdes ta.
„Pakkumises on väga erinevaid suvilaid, alates väikestest aiamajadest kuni suurte looduskauniste talukohtadeni välja, kuid tehinguaktiivsus on siiski võrreldes mullusega madalam, sest müüjad ei oska hetkel veel vara õiglaselt hinnastada. Sõltuvalt müüja hinnaootustest on vajalik teha kuni paarikümne protsendiline hinnakorrektsioon, seejärel olukord muutub ning ostjad on turul täitsa olemas,“ rääkis Sempelson.
Ta lisas, et antud juhul tuleb eristada ainult suvel kasutatavad majad nendest, millel on potentsiaal muutuda peale renoveerimistöid aastaringselt kasutatavateks elamuteks. „Viimaste vastu on huvi jätkuvalt kõrge,“ sõnas ta.
Olukorras, kus laenu võtmine on kallinenud, üürikorterite tootlus kadunud ning varade väärtused langevad, on õige investeeringuobjekti leidmine omaette kunst, räägib Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja hindamisvaldkonna juht Andres Teder.
„Kinnisvarale annab väärtuse selle kasulikkus. Mida kasulikum vara on, seda kõrgem on hind. Vahepealsetel tõusuaastatel ei pööratud kasulikkuse suurendamisele erilist tähelepanu, sest piltlikult öeldes tootis kõik kasumit. Täna aga enam mitte,“ ütles ta.
„Seepärast on hea paigutada raha varadesse, millel on varjatud kasulikkus ehk mille potentsiaali pole headel aegadel osatud või tahetud täiel määral ära kasutada. Kinnistul võib olla võimalus otstarbekas sihtotstarvet muuta, suurendada ehitusõigust, seda tükeldada. Kõik eluruumid ja ärihooned pole optimaalselt majandatud. Seal on peidus tihti oskusliku omaniku jaoks korralik kasum hoolimata sellest, millisest olukorras on üldine majanduskonjunktuur. Halvematel aegadel võimendub halb majandamine veelgi ja varad võivad olla hea hinnaga kättesaadavad,“ selgitas Teder.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes aprillis 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2265 €/m².
Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2295 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades kokku 1398 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1170. Võrdluseks – 2022. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1477 korteriomandi tehingut.
Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 263 protsendi võrra kõrgemal. Võrreldes kõrgpunktiga detsembris 2022. aastal on indeks langenud aga 9 protsendi võrra.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ilmselt näeme suvekuudel indeksi jätkuvat langust, sest kuni eelmise aasta keskpaigani toodi turule hulganisti uusarendusi, mis nüüd järjest valminud on ning suuremad asjaõiguslepingute blokid lõppema hakkavad. „Pole ju saladus, et nii Tallinna kui teiste suuremate linnade järelturul on hinnalangus suurem olnud, momendil kajastub see statistikas veel poolikult,“ lisas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi peaaegu 20 aastase ajaloo.
Isegi praegusel keerulisel ajal on kinnisvaraga kauplemine veidi hoogu kogunud ja turule on juurde tulnud nii põnevaid objekte kui paksu rahakotiga ostjaid. Igal aastal räägitakse ühte ja sama – et kevadel ärkab kinnisvaraturg varjusurmast. Kuid miks see nii tegelikult on, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Alustuseks ei saa me üle ega ümber sellest, et ka inimesed on loomariigi esindajad ning seal on kevadine pesapunumise aeg DNA-sse kodeeritud. Olgu me nii targad või rumalad loomad kui tahes, looduse kutsest ei saa ka inimesed üle ega ümber ning kui lumi sulab, päike paistma hakkab ja lilled nina mullast välja pistavad, hakkab kehas pulbitsema soov uue kodu järgi.
Iseäranis hästi tuntav on kevadine oma pesa punumise soov rusuva talveaja üle elanud üürnike ja äsja ühist elu alustavate noorte hulgas. Ehkki uusaastasaluut tähistab vana minekut ja uue tulekut, siis tegelikult sümboliseerib kevad kõige uue algust märksa rohkem, kui paarkümmend sekundit vältav talvine ilutulestik ja selle taustal joodud pokaal šampanjat koos katteta uusaastalubaduste andmisega,“ selgitas Sooman.
„Teiseks on kevadel valget aega rohkem ning nagu põrsast ei osteta kotis, ei osteta kinnisvara lumetormis ega pilkases pimeduses. Inimestele meeldib liikuda valges ning kevade tulekuga on töövälisel ajal rohkem valget aega kinnisvaraobjektidega tutvumiseks,“ sõnas ta.
„Olgu DNA kutse kuitahes tugev ja õues kasvõi polaarpäev, aga kui väljas on külm, siis inimesed õue ei kipu. Kevad toob kaasa mõnusad plusskraadid ja kinnisvaraobjektidega tutvumine on meeldiv moodus toast välja saada ning värsket õhku hingata ilma, et kasukas seljas ja karvamüts peas peaks olema,“ tõi Sooman välja kolmanda põhjuse.
„Neljas ja väga oluline faktor on tärkav loodus. Roheline mõjub rahustavalt, sama ei saa aga öelda musta pori ja läga kohta, mis meie kliimas pool aastat domineerib. Pungas puud ja värvilised lilled loovad esteetikat ning muudavad kinnisvara atraktiivsemaks, värskemaks, ihaldusväärsemaks. Efekt on sarnane sellele, miks paljudes toidupoodides algab kaubavalik puuviljaletiga – et rõhutada müüdavate asjade värskust,“ näitlikustas Sooman.
„Kõikide eelnevate põhjuste taustal tuleb ka kevadel pakkumisi juurde, kuna varaomanikud saavad pikema päevavalguse ja soojemate ilmadega teha rohkem parendustöid ja lisada iluelemente – ehk talvega määrduma kippunud kaup muudetakse taas värskeks ja paisatakse turule. Seega viiendaks põhjuseks ongi suurem valik, sest lörtsisel novembripäeval ei kipu keegi oma kaupa pakkuma, kui tal sellega just tuli takus pole,“ lausus Sooman.
„Kõik eelnev ei tähenda veel, et osta tuleks tingimata kevadel, sest siis on ka hinnad veidi kõrgemad. Lisaks sellele pole eelkõige eramute, aga ka vanemate korterite soojapidavuse hindamiseks parimat aega kui krõbe talv, samas jällegi pinnase niiskustasemest saab kõige paremini aimu kevadistel sulaperioodidel, taimestik annab endast kõige paremini aga märku siis, kui õues on juba suur soe,“ lisas ta.
Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringu kohaselt on Tallinnas ja Harjumaal valmis ehitatud ja veel müümata uute korterite jääk kasvanud võrreldes mullusega mitu korda, andes seeläbi ostjatele oluliselt rohkem aega ning suurema valiku.
„Kui mullu suvel oli pealinnas ja selle lähiümbruses pakkumises alla saja uue korteri, kuhu sai kohe mööblit sisse paigutama hakata, siis nüüd on see näitaja aprilli alguse seisuga üle neljasaja kerkinud,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Turg on rahulik – ostjad on ettevaatlikud ja seetõttu on müügitempo tavapärasest madalam, kuid teisalt on nüüd üle pika aja hea võimalus leida endale uus korter ilma, et selle valmimist aastajagu ootama peaks. Uued valminud elamispinnad on pruugitud korteritele väga tugevaks konkurendiks, sest esteetilisem välimus, energiatõhusus ja muud soodustavad faktorid on alati maksejõulisi inimesi uute korterite poole suunanud, lihtsalt paljudel polnud aega või tahtmist oodata,“ selgitas ta. „Enam ei pea ootama ja ka hinnad on mõnevõrra taskukohasemaks muutunud,“ lisas Sooman.
Erinevalt tõusuajast on pingelises majanduskeskkonnas kinnisvaraostjatel aega ja pakkumisi piisavalt ning kiire on hoopis müüjatel, seetõttu leitakse üles kõikvõimalikud hinda allapoole vedavad puudused.
„Kasvava majanduse ja kiire hinnatõusu ajal oli kinnisvaraostjatel kiire, sest järgmisel päeval võis keegi juba objekti eest ära napsata. Seetõttu soetati varasid, mille nõrgad küljed alles peale ostutehingut võimenduma hakkavad. Nüüd on olukord vastupidine – kui müüja pole tahtnud puuduste likvideerimisega tegeleda, siis leitakse need üles ja hind surutakse alla,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja hindamisvaldkonna juht Andres Teder.
Tema sõnul ei tasu puudusi segi ajada varjatud puudustega, mille vastu on ka seaduslik kaitse varaostjal olemas.
„Erinevaid hinda mõjutavaid puuduseid on palju. Mõni neist on likvideeritav, nagu näiteks dokumentatsiooni korda ajamine, tilkuva kraani parandamine või kasvõi sigaretilõhna toast välja tuulutamine. Mõni puudus on leevendatav, näiteks kui hoone trepikoda on räpane, saab teema ühistus enne müüki üles tõsta ja kui teised elanikud on nõus, siis tihendatakse koristusgraafikut. Mõne puudusega pole paraku midagi peale hakata – viimase alla käib näiteks asukoht. Kui korteri aknad avanevad mürarikkale trassile, siis nii lihtsalt on ja nii jääbki, kuid nüüd on ostjatel aega endale teadvustada, et nad sõna otseses mõttes trollipeatuse kõrvale võivad elama kolida,“ selgitas Teder.
„Olukord on muutunud üsna kiirelt ning pigem tajuvad muutust täna ostjad paremini – müüjad ei pruugi aduda, kui palju turg jahenenud on ning suhtuvad vara korrastamisesse veel üsna hooletult. Soovitame seda hoiakut kiirkorras muuta, sest ostjatel on aega nüüd piisavalt ja iga puudus hakkab otseselt vara hinda mõjutama,“ lisas Teder.
Euribori järsu languse taustal on tärganud lootused, et intressid jäävadki langema. Pole vahet, kas tegemist on investorite või lihtsalt koduostjatega, suurenenud laenumaksed ei meeldi ju kellelegi. Aga millal Euribor langeb uuesti madalale tagasi?
„Keskpangad on öelnud otse välja, et enne inflatsiooni kontrolli alla saamist intresse ei langetata. Täna pole veel inflatsioonigi kontrolli alla saadud, mis tähendab, et püsivast langusest on väga vara rääkida. Küll aga saame vaadata minevikust, kui kiirelt Euribor alla on tulnud,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Eelmise majanduskriisi ajal langes Euribor ülikiirelt – oma kunagisest tipust (5,4%) langes see 2% peale vaid mõne kuuga ja 1%-ni vähem kui aastaga. Siiski ei saa ära unustada, et siis oli tegemist totaalse ülemaailmse finantskriisiga, mis terve elu pahupidi lõi ning keskpangad pidid reageerima väga kiirelt. Üle-eelmise kriisi ajal langes Euribor 5% pealt 2%-le aga üle kahe ja poole aasta ning jäigi seal pidama,“ meenutas Sooman. „Ilmselt soovivad kõik, et finantsmaailma kollapsit ei tekiks, selle lootusega kaasneb aga ajaloost nähtu, et intresside kiiret langust ülearu oodata mõtet pole. Just viimase pärast soovitamegi oma rahaseisu hinnata mitte mõne kuu, vaid vähemalt paari aasta perspektiivis,“ lisas ta.
Hoolimata keerulistest aegadest ei ole kinnisvaraturg täielikult välja surnud ega loodetavasti sure ka. Kes aga täna tahab nutikat tehingut teha, võiks arvestada mõne lisanüansiga, mis tehingut aastateks kahjumlikuks ei jätaks.
„Loomulikult tuleb siinkohal eristada investorid ja tavatarbijad ehk koduostjad. Antud nõuanded on antud koduostjatele,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Andres Teder.
VIHJE 1: Ära osta vara, mis isegi heal ajal teiste suhtes järeljooksik on. Siia hulka kuuluvad soojustamata majade otsakorterid, esimesel korrusel paiknevad elamispinnad tänava ääres, viimased ja kõrged korrused nn perekorteritel liftita majas, ahiküttega korter kõrgel korrusel liftita majas, trasside mürale avatud fassaadid jms. Eelmisest kriisist väljudes nägime, et selliste varadega kauplemise aktiivsus taastus oluliselt kauem.
VIHJE 2: Soeta vara, mille eest on hoolt kantud. Renoveerimata „paneelikat“ ja või räämas puitmaja on kehva vaadata ja ega seal sees palju parem olla pole. Sisekliima on untsus, soojapidavus olematu. Mida kehvemas seisukorras on maja, seda vähem on selles asuvale elamispinnale huvilisi. Eelkõige näitab see elanike vähest valmidust ja korteriühistu vähest pealehakkamist. Samas tasub osta just korterit majas, kus renoveerimistööd on just algamas, et võita hilisemalt väärtuse tõusust renoveerimise läbi.
VIHJE 3: Arvesta, et puudused mis ülevaatusel silma jäid, ei kao, vaid võimenduvad ajas.
VIHJE 4: Öeldakse küll, et ilu patta ei panda, kuid inimene ostab ka kinnisvara silmadega. Kui soetad endale elamispinna, millelt on vaade armsale metsatukale, maja ees on korrastatud mänguväljak ning trepikoja eest kasvavad lilled, siis see on veidikenegi eristuv hallist massist, mis aitab tulevikus vara vajadusel müüa.
VIHJE 5: Jälgi kõrvalkulusid. Olgu uus või vana maja, vahet pole – kõrvalkulud võivad osutuda ebameeldivalt kõrgeks isegi siis, kui küttesüsteem on „viimase peal“. Mida kulutõhusam on elamispind, seda atraktiivsem on see ka keerulisematel aegadel.
VIHJE 6: Lisaboonused ongi sellepärast boonused, et lisavad varale väärtust. Seega tasuks ka vanemates majades vaadata keldriboksi olemasolu ja parkimiskorraldust.
VIHJE 7: Vali elamispind, kus „kõik on lähedal“. Olgu tegemist eramu või korteriga, kui bussipeatus, kool, lasteaed või toidupood on teiste sarnaste varadega võrreldes kaugemal, siis pigem ütle „ei“. Ostjaskond on väga kirju – lastega peredele on oluline üks asi, vanemale inimesele teine. Seetõttu ongi lause „kõik on lähedal“ otseselt rahas mõõdetav.
Eestis on kümneid tuhandeid kinnisvarainvestoreid ja varaomanikke, keda vaevab pakiline küsimus – kui palju on nende varade väärtused tänaseks langenud ja mis edasi saab.
„Esiteks varade väärtusest. Laias laastus saab öelda, et kõikidele juba teadaolevatel põhjustel ehk kiire rahahinna kasvu ning üleüldise rahva vaesumise taustal on hinnalangus olnud tuntav. Pealinna äärelinnades on langus olnud kuni paarkümmend protsenti, samas on ka varasid, mille hinnad on jõnksatanud allapoole ühekohalise protsendi võrra,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Õnneks on hinnalangus tõsiselt mõjutanud veel üsna väheseid investoreid ja koduomanikke, kui nad just ostu ei teinud absoluutses tipus. Paraku, mida nädal edasi, seda rohkem kannatajaid on ning üha päevakajalisemaks muutub küsimus, mis juhtub siis, kui langus ei peatu – peamiselt mõjutabki see just üüriinvestoreid, kelle rahavood on muutumas või muutunud negatiivseks,“ sõnas ta.
„Loota, et kinnisvarahindade korrektsioon päevapealt lõppeks, on põhjendamatu, kuna üks oluline trendimurdja on veel toimumata. Selleks on likviidsuse kasv. Praegu raha seisab ning tehinguid tehakse väga vähe – see hinnalangust tekitabki, sest pakkumist on rohkem kui nõudlust. Enne peab tulema tagasi nõudlus ehk kaup peab muutuma atraktiivseks. Järgmisena hakkab suurenema tehingute arv ja alles siis saame rääkida sellest, et hinnad jäävad paigale ning tulevikus keeravad nina ka ülespoole, kuid sedalaadi protsess võtab kogemustele tuginedes aega 2-3 aastat,“ selgitas Sooman.
„Mitte keegi ei tea, kas hinnad tulevad veel alla 10 või 30 protsenti, kuid on selge, et oma rahavood ja koormustaluvus tuleb väga põhjalikult üle hinnata ja seda mitte tänase, vaid paari aasta perspektiivis, arvestades ka loomulikult, et üürihinnad pole enam oma varasemal tasemel. Kui pikema projektsiooni tulemusel näitab arvutus, et vaba raha saab otsa, siis tasub ebameeldivat olukorda ennetada ja ennast asjatust ballastist ehk kahjumlikest objektidest vabastada – seda on nutikamad juba üle aasta ka teinud. Kui sissetulekud on kindlad ning rahavoog kõvasti pihta ei saa, siis ei ole omakorda mingit põhjust rapsida. Kõikidele sobis, kui hinnad tõusid mitukümmend protsenti aastas. Nüüd tuleb endale sobivaks mõelda ka olukord, kui hinnad mõne aasta tagusesse aega tagasi kukuvad,“ lisas ta.
Veebruaris loosisime välja ühe kliendi, kes võitis Pindi Kinnisvara poolt tasuta vahendusteenuse.
Teemegi nüüd juttu meie loosikampaania võitja Toomas Pärnaga, kes hüppas peaaegu suurest õnnest pükstest välja, kui oma võidust kuulis. Tõsi – seda küll peale mõningast arukat ettevaatlikust.
Nimelt sai Toomasele tema võit teatavaks esmalt telefoni teel. Esiotsa oli Toomas küll ettevaatlik, et ega ometi ei ole tegu petukõnega, kuid kui võit sai ikkagi kinnitust, siis lasi Toomas emotsioonid valla ning hõikas rõõmsalt; “Varem ei ole isegi raadios kruusi võitjaks osutunud. Täna lausa reisiraha tagataskus!”.
Toomas ei ole sugugi mitte meie uus klient, vaid on ka varem oma vara müünud Pindi Kinnisvara vahendusel. Küsisime temalt, kui meie püsikliendilt mõned küsimused.
Oled läbi Pindi Kinnisvara ka varasemalt kinnisvara müünud. Mis on see, mis pani ka seekord Pindi kasuks otsustama?
Varasem kogemus eelneva tehinguga. Kõik sujus algusest lõpuni.
Milliste sõnadega iseloomustaksid meie maaklerit Imre Hardõkainenit?
Imre Hardõkainen on meie regioonis (Ida-Virumaal) kõige tugevam kinnisvaramaakler. Tema töökogemus on erinevalt teistest ikka väga pikk. Tehing osutub mitte närvesöövaks, vaid pigem heasüdamlikuks vestluseks Imrega. Kõik sujub endalegi arusaamatult mõnusalt.
Kas soovitaksid Pindi Kinnisvara teenust ka oma parimale sõbrale?
Pindi Kinnisvara on sellel turul algusest peale ja suure kogemusega ning omab oma kollektiivis tõeliselt oskuslikke spetsialiste. Soovitan kõikidele oma sõpradele ja tuttavatele ainult Pindi Kinnisvara, kui on vaja lahendada kinnisvaraga seotuid erinevaid tehinguid.
Kui vajad ka sama head maaklerit nagu Imre, siis meil on neid tervelt 74 ja üle kogu Eesti.
Täida meie vahendusteenuse vorm ja võtame Sinuga ühendust!
Kinnisvaraekspert Peep Soomanist sai eelmisel aastal ka kirjanik. Turgu vaadates ütleb ta, et eelmise aasta esimeses pooles tehti palju lollusi, kuid 2023. aastal on üks oluline number, mida kõik jälgima peaks hakkama.
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120122040/intervjuu-peep-sooman-sel-aastal-on-giljotiini-all-lihtsa-inimese-pea
Hiilgeaegadel oli Eestis üle 2000 mõisa, millest paljud on tänaseks lootusetult lagunenud. Siiski on meil alles sadu mõisasüdameid, millest aeg-ajalt mõned ka müüki tulevad. Osad ostetakse ära kiirelt, osade müük vältab kauem, kuid kaubaks lähevad needki. Kes ostavad Eestis mõisasid?
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman kirjutab, et mõisahuviliste ring on väga kirju ja eeldus, et neil kõikidel on rahakott puuga seljas, ei vasta ilmtingimata tõele.
Tõsi, mõisakompleksid on suured rajatised ja võrreldes tavalise eramajaga on nende hooldamine üksjagu kulukam. Teiseks on muidugi hoopis teisest puust nende kommunaalkulud. Kolmandaks tuleb mõisate korrastamisel lähtuda ka muinsuskaitsereeglitest, mis renoveerimise veelgi kallimaks teevad. Küll aga ei vasta tõele, et mõisahooneid ostavad ainult väga rikkad inimesed.
Laias laastus võib mõisaostjad jagada kolme kategooriasse.
Ajaloohuvilised. Mõisate ajalood on meeliköitvad, paljudele ajaloofännidele saab ühe mõisasüdame putitamine elutööks, kusjuures rõhk ei ole mitte tingimata viimase vindi peal ehitustöödel, vaid just ajaloo vaiksel taastamisel ning rõhutamisel. Paraku päris tavaline ajalooõpetaja endale tõesti mõisa ülalpidamist lubada ei saa, kuid veidi rohkem kapitali ja oluliselt suurem ajaloohuvi on toonud meile nii mõnegi uue mõisaomaniku, kes vastavalt võimalustele oma uues kompleksis ajalugu taastab.
Teise kategooria moodustavad majatusettevõtjad. Mõis, mis on korda tehtud, on vägev turismimagnet. Mõnes mõisas on suisa SPA (Pädaste, Vihula, Saka jne), kuid üldiselt piirdutakse siiski majutuse ja/või ürituste korraldamisega. On üritusi, mida naljalt hotelli banketisaalis ei peeta – näiteks pulmad, mille jaoks on mõis suurepärane koht.
Kolmandasse kategooriasse kuuluvad nn kohalikud ehk inimesed, kelle juured on otsapidi konkreetse mõisa või selle lähedusega seotud. Polegi tähtis, kas vaarisa oli parun või viinaköögi töömees, kui lapsepõlv on möödunud teadmises, et kõnealune mõis on perekonnaajaloo oluline osa, siis maksevõime kasvades ollakse valmis see võimalusel endale ka soetama. Tõsi, seda tuleb harva ette, et erihuvidega ostjale potsatab just soovitud mõisasüda nina ette, kuid päris võimatu see ka pole.
Mõisa omamisega seotud kitsaskohtadest kirjutasin juba algupoolel. Võimalusi, kui rahakott muidugi välja veab, on seevastu oluliselt rohkem. Isiklikud tammealleed koos väga erilise haljastusskeemiga, tiigisüsteemid, rääkimata majesteetlikust hoonestusest – need kõik paeluvad ning kui millegi korrastamine ilusti välja tuleb, on silmarõõmu aastakümneteks nii endale kui tuhandetele mõisa/ajaloohuvilistele!
Tavaliselt on mõisasid müügis ühel ajahetkel mõnikümmend, vahel veidi rohkem, vahel vähem. Kahjuks ei ole Eestis pädevat andmebaasi, kus päris kõik müüki pandud mõisad kenasti rivis oleksid, seega tuleb kasutada erinevaid kinnisvaraportaale ja veidi peale passida. Valikus on tavaliselt nii paarsada tuhat eurot maksvaid renoveerimist vajavaid hooneid kui juba kauniks poleeritud komplekse, mis maksavad muidugi miljoneid. Kuna siiani on Eesti riik üks suuremaid mõisaomanikke, siis tasub ka riigi pakkumistel silma peal hoida. Näiteks tänavu paiskas RKAS müüki Palivere mõisa koos Vidruka kooliga, Vaeküla mõisa, Kaagvere mõisa (juba müüdud) ning Eesti Aleksandrikooli hoone (Kaarlimõisa).
Kellelegi pole uudiseks, et kinnisvaraturul on heitlikud ajad, samas on vara vaja osta ja müüa jätkuvalt. Uute korterite puhul tasub eelistada elamispindu, kus ehitustegevus juba käib, sest siis on oht kõrvetada saada väiksem, kinnitab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120115364/peep-sooman-eelistada-tasub-ehituses-olevaid-uusi-kortereid
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes novembris 1% võrra, jäädes püsima tasemel 2236 €/m².
Oktoobris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2260 €/m². Kui oktoobris tehti indeksilinnades kokku 1164 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1204. Võrdluseks – 2021. aasta novembris tehti indeksilinnades 1868 korteriomandi tehingut, seega on tehinguaktiivsus alanenud 35% võrra.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et ehkki vanemate elamispindade hinnad on inimeste kindlustunde alanemise ja müügipakkumiste arvu suurenemise tõttu umbes kümnendiku võrra langenud, ei kajastu see veel statistikas. „Tehingute arvu langus tuleb just järelturult, kuna uusarenduste ostukokkulepped, mida praegu vormistatakse, tehti isegi kuni aasta tagasi. Seetõttu on uute varade tehingute osakaal kogumahus tõusnud ning näiliselt hoiab see hinda paigal. Tegelikult on pruugitud korterite hinnad juba viimased mitu kuud olnud sujuvas languses, kuid me ei näe seda ametlikus statistikas enne, kui nn viimase rabamise hetkel ehk 2022. aasta esimeses pooles tehtud uute eluruumide tehingukokkulepped on vormistatud,“ lisas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 1 protsendi võrra madalamal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 258 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.
Ehkki uusarendajatel puudub erinevalt järelturust suurem hinnasurve, pakutakse siiski klientidele erinevaid soodustusi, et projekt praegusel tehinguvaesel ajal atraktiivsem oleks.
„Paljud arendajad on lihtsalt mõnevõrra hinnakirjades muudatusi teinud – üldiselt on hinnalangetus piirdunud kuni viie protsendiga ja turundussõnumite rõhk on tulenevalt energiakriisist läinud energiamärgise ja madalate küttekulude peale,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Lapates läbi erinevaid kinnisvaraportaale ja arendajate kodulehti, saab hinnata, et umbes viiendik on aga hakanud lisaväärtusi pakkuma. Levinumateks on juba tuttavad tasuta parkimiskohtade ja/või panipaikade pakkumised, taas on turule tulnud ka tasuta köögimööbel,“ lausus ta.
„Põnevamateks lahendusteks on aga osade arendajate lubadused mingi perioodi vältel maksta kommunaalkulud ise kinni, seda reklaamib näiteks ka suurarendaja Bonava,“ sõnas Sooman.
„Kirsiks tordil on aga Pineredi poolt arendatav Aegviidus asuv Viidumetsa elurajoon, kus saab kuni poole ulatuses maksta kinnistu eest mitte rahas, vaid väärtasjades – krüptovaluutast kuni autode ja kunstiteosteni välja,“ rääkis Sooman.
„Võrreldes varasemate keeruliste turuolukordadega on arendajad muutunud loomingulisemaks ja see on igati tervitatav,“ lisas ta.
Lehepuhurid on muutunud sügiseti hommikute pärisosaks, mis ärritavad ja äratavad tugeva müra tõttu paljusid elanikke. Ometi saab inimestega rohkem arvestada, kinnitab Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Kalev Roosiväli.
Loe rohkem:
https://kodu.postimees.ee/7645882/lehepuhuri-operaatorid-puuavad-elanike-hairimist-valtida
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis oktoobris 5% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2250 €/m². Tegemist on ajaloolise rekordiga hoolimata asjaolust, et tehingute arv oli 2020. aasta koroonakevadest alates madalaim.
Septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 2138 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades kokku 1272 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1159. Võrdluseks – 2021. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1805 korteriomandi tehingut. See tähendab, et aastatagusega võrreldes on aktiivsus langenud 35 protsendi võrra.
Võrreldes varasema hinnatipuga mais 2022 on indeks 0,2 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 260 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et viieprotsendiline hinnatõus ajal, kui ostjaid on turul vähe ja müüjad hindu vaikselt allapoole korrigeerivad, on esmapilgul anomaalne. „Kuna ka Tallinna tehingute osakaal teiste linnadega võrreldes pole muutunud, siis ainsaks selgituseks on mahukamad uusarenduste asjaõiguslepingute blokid, kuid sellele saame lõpliku kinnituse alles järgmisel nädalal, mil näeme eelmise kuu tehingute täpset struktuuri. Küll aga viitavad Tallinna mõnede linnaosade järsud hinnajõnksatused selgelt asjaolule, et uued korterid on omanikku vahetanud,“ sõnas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Vaata turuülevaadet siit:
https://www.pindi.ee/wp-content/uploads/2022/11/Turuulevaade-2022-november.pdf
Ka üürnikke ja kodu ostvaid noorperesid ei tohiks praegune maade hindamine ja tulev maamaksu tõus morjendada, leiab Pindi Kinnisvara hindamise ärisuuna juht Andres Teder.
Loe rohkem:
https://arvamus.postimees.ee/7638951/andres-teder-maade-hindamisest-voidavad-ka-maaomanikud-ise
Hinnaalandusi on märgata nii uusarenduste puhul kui järelturul. Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul on põhjus väga lihtne: pakkumisi on turule tulnud rohkem ja nõudlus on tagasi tõmmanud, sest inimesed on ettevaatlikud ja kindlustunnet ei ole. „Talv on ees ja hoitakse seda vana rasva, et mitte ennast igaks juhuks ribadeks laenata, ” rääkis Sooman. Pindi esindaja sõnul juba hoiatatakse, et kuigi täna on Euribor natuke üle kahe protsendi, siis kevadeks võib see tõusta juba 3,5-4-ni.
Loe rohkem:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120090344/kinnisvaraportaalid-teevad-sooduspakkumisi-talve-tulek-on-ostjad-ebakindlaks-muutnud
Kinnisvaraekspert Peep Sooman esitleb täna raamatut „Võimalus! Ehk kuidas kinnisvaraturul kriiside kiuste kasumit kokku korjata“, mis keskendub kinnisvarasse raha paigutamisele ebakindlas turufaasis.
Soomani sõnul on peamiselt üürikorterite teemalised investeerimisõpikud ajast ja arust ning need ära leierdatud ärimudelid ei tööta enam. „Oleme olnud kaks ja pool aastat erinevates kriisides – koroonakriis, energiakriis, tööjõukriis, inflatsioonikriis, julgeolekukriis jne. Nüüd on heitlikumad ajad jõudnud paraku ka kinnisvaraturule. Juhendan oma raamatus kinnisvarahuvilisi, kuidas ka raskematel aegadel on võimalik kinnisvaraäriga korralikult raha teenida,“ selgitas ta.
„Headel aastatel oskas igaüks osta endale korteri või kaks, need mõne protsendilise tootlusega üürile anda ja loota, et vara väärtus kasvab. See pole aga klassikalises mõttes kinnisvaraäri. Tõeline äri ja tõeline kasum tuleb rahapaigutustest, kus vara soetanud inimene planeerib, väärtustab, vaatab tulevikku ja ei jää lootma keskpankade lõdvale rahapoliitikale. Nüüd on ilus aeg läbi. Intressid tõusevad, turul on pakkumisi rohkem kui nõudlust ning raha teenimiseks tuleb teha mõtestatult tööd,“ sõnas ta.
Oma värskes raamatus tutvustab Sooman kokku 21 peatükis erinevaid investeeringuvõimalusi ja annab muuhulgas kasulikke näpunäiteid, kuidas eeltöö oleks tehtud nii hästi, et riskid oleks miinimumini viidud.
„Raha vedeleb maas, inimesed ei oska paraku seda näha. Raamatus suunangi seda vedelevat raha märkama ning enda omaks vormistama. Kõik näited õnnestumistest ja ebaõnnestumistest on tõsielulised, enamus neist minu enda kogemustest. Usun, et iga kinnisvarahuviline leiab seda raamatut lugedes midagi, mis talle järgmised kümme või sada tuhat eurot kontole toob,“ lisas Sooman.
Peep Soomani raamatu esitlus toimub täna, 28. oktoobril kell 15.00 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis, kus on võimalik raamatut ka soetada ning autorilt autogramm saada.
Sooman on kinnisvaraturuga seotud olnud 25 aastat. Oma kinnisvaraalast teekonda alustas ta 1997. aastal maaklerina, järgnes ajakirjanikuamet ajalehes Äripäev, kus kinnisvaravaldkonna kajastamine oli üks tema vastutusvaldkondadest. 2002. aastast tänaseni on ta seotud Pindi Kinnisvaraga, kus hetkel on tema ülesanneteks uusarenduste müügimeeskonna juhtimine ja ettevõtte avalik esindamine. Muuhulgas on Sooman olnud ka 8 aastat ehk neli ametiaega Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees.
« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »