Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes mais küll kahe protsendi võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2341 €/m², kuid langev Euribor vedas tehingute arvu seevastu kahe protsenti kõrgemaks.
Aprillis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2381 €/m². Kui aprillis tehti indeksilinnades kokku 1226 korteriomandi tehingut, siis mais oli tehingute arv 1245.
„Näiliselt turg marineerib omas mahlas – aga seda ainult siis, kui vaadata üldisi numbreid. Elu on läinud oluliselt vilkamaks ning teatud piirkondades ja varagruppide puhul on isegi kerget tunglemist tunda. Ehkki üldfoon on siiani habras, on eelkõige järelturg paisu tagant väljumas,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Turule on tagasi tulnud flippijad ehk kehvas seisukorras korterite kokkuostjad, kes kiirremondi teevad ja vara kallimalt turule paiskavad – see on märk konkreetse investorgrupi usust, et turulangus on läbi,“ tõi ta näite.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2023 on indeks 13 protsenti madalam.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Analüütikud kulutavad tunde, et igakuiselt avaldatavatest numbritest leida midagi uudisväärtuslikku ja siis ilmuvad veidrad kirjutised uutest pseudorekorditest, mis lugejatel ainult pead sassi ajavad, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Konkreetne märk, et turg on taastumisfaasis, on otse meie silme ees. Ei mingeid uhkeid tehinguid ega pastakast välja imetud ohoo-suvilaid-müüdi-kolm-tükki-rohkem hõiskeid. Mõni üksik miljonitehing uue varaga ei näita muud, kui et kellelgi on hästi palju vaba raha käes. Taastumine algab aga alati Tallinnas ja pruugitud korterite turul,“ sõnas Sooman.
„Langenud Euribor on pealinna korterituru uuesti kihama ajanud. Allolev graafik näitab seda väga ilmekalt. 2020. aasta kevadkuud olid Covidi tõttu muidugi katastroofilised, kuid siis tuli väga kiire tehinguaktiivsuse kasv, mida tollel momendil nimetati trepikojaoksjonite ja FOMO-efekti tõttu suisa buumiks. Ja siin me nüüd siis 2025. aastal oleme – vähem kui kümme protsenti maas sellest nn buumist, kui Tallinna järelturu korterite tehingud aastate kaupa kõrvuti panna. Vahet sisuliselt enam pole,“ sõnas Sooman.
„Mis juhtub Tallinnas, juhtub varsti ka mujal ning ka teiste varade puhul, see on Eesti kinnisvaraturu kuldtõde. Kas selline tehingute arvu kasv valgub kiirelt maade ja hoonestamata kinnistute turule ning Paidesse, Jõgevale ja Põlvasse? Ei. See võtab aega, võimalik, et isegi paar aastat. Kuid vahepeal ära vajunud turg on selgelt aktiivsuse kursi võtnud,“ kinnitas Sooman.
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis aprillis 4% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2077 €/m².
Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2003 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades kokku 1640 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1481. Võrdluseks – 2021. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1669 korteriomandi tehingut.
Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 233 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hoolimata kevade kohta ebatavaliselt madalast tehingute arvust surub pakkumiste vähesus siiani kinnisvarahindu ülespoole. „Samas on oluliselt suurenenud inimeste hulk, kes ei taha või suudagi enam tekkinud hinnataseme pealt tehingusse minna. Kui nii edasi, siis varsti käib ka kõige tavalisema korteri soetamine keskmisele inimesele üle jõu ja elama jäädakse sinna, kus on juba aastaid elatud,“ sõnas Sooman.
„Kõik on kallimaks läinud, alates kütusest ja lõpetades piimaliitriga ning selle valguses pidevalt rekordeid tegeval kinnisvaraturul kanda kinnitada ei ole paljudel enam võimalik,“ selgitas ta. „Hetkel näib, et oleme liikumas vana-Euroopa suunas, kus kinnisvara soetamine on jõukate inimeste pärusmaa ja ülejäänud rahvas peab leppima üürniku staatusega,“ lisas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.