Kui avada katastrikaart, siis näeme, et eelkõige mereäärsed maatükid on üpriski kitsad, kuid see-eest vahel lausa üle kilomeetri pikad. Sellisele pealtnäha anomaalsele nähtusele on tegelikult väga lihtne selgitus.
Loe rohkem: https://kodu.postimees.ee/7429817/miks-mereaarsed-krundid-on-kitsad-ja-ulipikad
Kui avada katastrikaart, siis näeme, et eelkõige mereäärsed maatükid on üpriski kitsad, kuid see-eest vahel lausa üle kilomeetri pikad. Sellisele pealtnäha anomaalsele nähtusele on tegelikult väga lihtne selgitus.
Loe rohkem: https://kodu.postimees.ee/7429817/miks-mereaarsed-krundid-on-kitsad-ja-ulipikad
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris 8 % võrra, ületades esmakordselt 2000 €/m² piiri.
Veel novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1857 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1868 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1760. Võrdluseks – 2020. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esmapilgul üüratu hinnatõusu taga on ühe linnaosa väga suur arendusprojektide tehingute arv. „Põhja-Tallinnas tehti uusarendustes sadakond asjaõiguslepingut, lõviosa neist Kalaranna kvartalis ja Vabriku 59 arendusprojektis, mis mõlemad olid turu keskmisest märksa kõrgema hinnaga. On väga oluline erinevate hinnatõusude- ja languste põhjuseid välja tuua, sest vastasel juhul jääkski ühiskonnale mulje, nagu hoolimata energiakriisist sööstaksid kinnisvarahinnad raketina taevasse,“ selgitas Sooman.
Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 8 protsenti kõrgemal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 222 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.
Neil, kel oma suvekodu pole, kuid sooviksid puhkuse ajal kasvõi mõneks nädalaks linnamelust eemale ja maakodu võlusid nautida, on üks võimalus suvekodu üürida. Kuigi asjatundjad nendivad, et sobivaid üüripakkumisi on pigem vähe.
eksperdi sõnul on maamaja seda tüüpi , mille inimene soetab üldjuhul enda tarbeks ja tahab seda ise kasutada, mitte välja üürida. Arvestades maamaja hoolduskulusid ning võimalikku üüritulu, ei ole see üürileandja jaoks ka kuigi tulus äri.
„Suvemaja ei hoita selleks, et see kolmeks kuuks välja üürida ja ülejäänud üheksa kuud tühjana seisaks. Need, kellele maamajad kuuluvad, tahavad seal suvel ise olla,” kõneleb Sooman.
Sama kinnitab büroo Uus Maa analüütik Risto Vähi. „Eestlase jaoks on maja püha asi ning kui juba, siis olgu see ikka enda oma. Suvila koos krundi või suurema maalapiga ei ole kergesti hallatav , nagu näiteks seda on. Tegemist on suhteliselt väikese äriga, kus nii huvilisi kui ka pakkujaid on vähe,” kinnitab ta.
Igatsevad merd
konsultant ja Helen Silleri sõnul soovivad suvekodusid üürida tihtilugu välismaalased, kes tulevad Eestisse puhkama, või eestlased, kes tahaksid suvepuhkuse veeta veekogu ääres. Seetõttu on rohkem hinnas mereäärsed või muude ujumiskohtade lähedased maakodud. „Suvekodu iseloomustab tavaliselt rahulik piirkond, veekogu lähedus ja tihtipeale on suvekodud ilma tsentraalvee ja kanalisatsioonita,” kirjeldab ta.
Kuna majade valik on lai, alates kuivkäimlaga pisikesest ühetoalisest suvilast ning lõpetades vana taastatud , siis on ka üürihinnad seinast seina. „Hind jääb vahemikku 350–600 eurot kuu, olenevalt objektist, suurusest, sisustusest ja piirkonnast,” ütleb Helen Siller.
Risto Vähi lisab, et võib leida ka 60 euro eest pakkumisi ning nii-öelda keskmist hinda ei saa välja tuua. „Kuna antud turg on väike, siis ei ole keskmiseid hindu, millega pakkuda ja millega tehinguid teha. Pigem käibki asi natuke kõhutunde ja kogemuste kaudu,” lausub ta.
Samuti ei pruugi sõnul omanik alati raha tahtagi, vaid otsib kedagi, kes hoiaks tema maamaja korras, kui ta ise on näiteks terve suve välislähetuses. „Sel juhul palub omanik aia korras hoida, teha värvimistöid või muud sellist,” ütleb ta. Sarnased pakkumised mõistagi ei jõua, vaid tegemist on pigem sõprade kokkuleppega.
Maalähedane elu
Kõige nõutumad suvekodude piirkonnad on ekspertide sõnul Tallinna lähiümbruse mereäärsed paigad ning Saaremaa, linnapuhkuse jaoks aga ka Pärnu ja Haapsalu. Pakkumisel on kõige rohkem majakesi seevastu endistes suvilakooperatiivides üle Eesti, kuid rohkem Harju- ja Ida-Virumaal. „Üldiselt on pakkumised lihtsad, midagi luksuslikku pole. Pigem pakutakse maalähedasemat elu, võimalus on ka midagi nokitseda. Veekogu alati lähedal pole,” kirjeldab Risto Vähi.
Lisaks tuntud soovitab Risto Vähi suvekodude üüripakkumisi vaadata maapoodide kuulutustahvlilt. „Seda soovitan maakohtades mis tahes üüripinda otsides, sest kaupluseseinal on valik kohe suurem.”
Maakodude väljaüürimist pidurdab sõnul peamiselt kartus, kui hästi suveomanikud kodu hoiavad. Kui omanik on maamaja taastamisse hulga raha paigutanud, siis ta pigem ei hakka seda võõrastele välja üürima. „Ikka on kõhklus, mis nad seal kuu aega teevad ja kas majast pärast midagi alles jääb,” sõnab ta.
Sellest hoolimata kinnitavad kõik eksperdid, et kes soovib, sel õnnestub ikka suvemaja üürile võtta. Lihtsalt valik on piiratud ja otsimiseks kulub rohkem aega. „Suvemajade üürimine ei ole väga levinud, aga vahel leiab päris huvitavaid ja vahvaid pakkumisi,” võtab jutu kokku.
http://maaelu.postimees.ee/3708475/suvekodu-uurimiseks-vaata-maapoodide-kuulutustahvlit
Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksekultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad .
Maksuameti tuludeklaratsioonide põhjal tehtud kokkuvõttest selgub, et üüritulu summa kasvas mullu varasemaga võrreldes 25 protsenti ja selle saamist märkis 10 protsenti rohkem inimesi. Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu kasvanud lausa 69 protsenti ja deklareerijate arv 42 protsenti.
“On väga tervitatav, et maksulaekumine on paranenud. See on selge märk, et üha rohkem inimesi teadvustab endale, et tulu pealt tuleb ka maksu maksta,” kommenteeris partner .
http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/24/kinnisvaraeksperdid-uuritulu-suurenemine-naitab-maksukultuuri-paranemist
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman on nõus, et Peipsi äär on nagu malelaud. Pakkumised, hinnad ja kõik muu sõltub sellest, millisele malelaua ruudule sa satud.
„Ma isegi ei tõmbaks joont Ida-Virumaa ja ülejäänud Peipsi ääre vahele. Võtame Kallaste linna, mis on mahajäetud. Samas kümne kilomeetri pärast on juba imeilus ja ülesvuntsitud piirkond. Väga eklektiline on seal see pilt.”
On vana tõde, et kinnisvara puhul on kolm olulisemat kriteeriumit asukoht, asukoht ja asukoht. Suvemajade puhul eriti. Veekogud tõmbavad paljusid, kruntide hinnad võivad olla mitu korda kallimad, kui sul on vinge veekogu lähedal.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/peipsi-aarne-kinnisvaraturg-on-kui-malelaud?id=74605043
Laupäeval toimub sarja “Naabrist parem” avatud uste päev, mil huvilised on lahkesti oodatud telerist tuttavaks saanud tegelaste ja nende pooleldi sisustatud majadega tutvumisele, lisaks pakutakse muudki põnevat.
Nii sarja austajad kui lihtsalt kodukujunduse huvilised saavad otse sündmuskohal oma silmaga ehitus-ja sisustustööde seisu uudistada, nelja võistlejapaariga juttu puhuda ning loomulikult aegsasti mõelda, kelle poolt finaalsaates hääletada.
http://www.goodnews.ee/naabrist-parem-naabrist-parem-kutsub-avatud-uste-paevale
Ostes kodu Pindi Kinnisvara vahendusel saate Swedbankist lepingutasu soodsamalt.
Koostöökampaania ajal on Swedbanki abiga kodu ostvatele klientidele elukondliku kinnisvara hindamisteenus Pindi Kinnisvarast ja ERI Kinnisvarast 20% soodsam.
Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara kliendile on Swedbanki kodu- ka elukindlustus kuni 25% soodsamalt.
Lisainfo: www.swedbank.ee/kinnisvara
Pakkumised kehtivad kuni 31. 08. 2016
![sl_c_pos_rgb-[slogan]-est](http://www.pindi.ee/wp-content/uploads/2016/05/sl_c_pos_rgb-slogan-est.png)
Finantsteenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank P&C Insurance AS ja Swedbank Life Insurance SE. Tutvuge teenuse tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.
Penno Invest OÜ hakkab renoveerima Leisi alevikus tühjalt seisvat korterelamut, millest saab esimene väljaspool Kuressaaret ja sellega piirnevaid asulaid valminud korterelamu iseseisvuse taastamisest alates.
Penno Investi juht Riho Pors ütles, et Mustjala maantee 1 asuva neljakorterilise elamu renoveerimine algab kahe nädala pärast ja lõpeb suvel. Ehkki Leisi valla vaatevinklist oleks noorte perede ligimeelitamiseks eelistatud üürikorterid, paneb investeeringu tasateenimiseks kolm ja välja üürib vaid ühe.
Porsi andmetel on huvi Mustjala mnt 1 korterite vastu esialgu tagasihoidlik. “Aga kui me selle valmis saame, siis on see nii korralikult tehtud, et teist sellist pole väljaspool Kuressaaret vastu panna,” kinnitas . Tema hinnangul on hoone punane värv oma aja ära elanud, mistõttu tahetakse see asendada pastelse halliga.
Kui varem tuli elanikel vett tuppa tassida ämbriga, siis nüüd hakkab vesi tulema naaberkinnistu puurkaevust ning hoone reovesi juhitakse kogumismahutisse. Korterite kütmiseks ehitatakse kaminahjud, mille kõrval saab vajadusel sisse lülitada õhksoojuspumbad. “Kütte osas olnuks kõige parem variant oma katlamaja hoovil, aga ostjad ei ole valmis seda kinni maksma,” möönis Pors.
Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja Mari-Anne Tuulingütles, et noortel on huvi elamispinna vastu Leisis, sest siin on ka kool ja kauplused. Valla oma üüripinnad asuvad kõik väljaspool vallakeskust.
Pindi maakleri Natalia Leiteni sõnul pole iseseisvusajal korterelamuid väljaspool Kuressaaret ja selle vahetut naabrust ehitatud, küll on paari kohta maapiirkonnas rajatud külaliskortereid. “Aste alevikus seisab näiteks üks kolmekordne paneelmaja, mida on mitu korda tulutult üritatud valmis ehitada,” tõi ta näite.
http://www.saartehaal.ee/2016/04/28/melsase-maja-sunnib-uuesti-korterelamuna/
Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks. Järjest suurem hulk inimesi investeerib selle raha korterisisse, mida tulu eesmärgil välja üürida. Tallinas ja Tartus ei ole üürihindade drastilist kukkumist karta, kinnitab Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.
Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees – mida rahaga peale hakata.
„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Jääbki üle kinnisvara. Asi, mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida saab üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.
Tallinna kõrged on suunanud paljud koduostjad pealinna lähistesse soodsamatesse väikelinnadesse või alevikesse, mis on toonud seal pakkumiste põua.
Pindi ütles, et pakkumiste põud puudutab peamiselt odavamaid piirkondi, kuna näiteks Tabasalu või Viimsi on nii tugevalt Tallinna mõjusfääris ja seal käib ka vilkam arendustegevus, et sealsed hinnad ei ole enam väga peibutavad, mistõttu ka pakkumiste arv püsib kõrgem.
„Samas on terves Saku alevikus korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiili alevikus 3 ja Maardu linnas kõigest 2,“ selgitas Sooman.
„Kokkuvõtteks võib öelda, et kui soovid soetada endale korteri linnamelust eemale, kuid Tallinnale siiski lähedale, siis valik võib olla ootamatult kehv,“ lisas Sooman.
Депозиты эстонских домохозяйств выросли до небывалого количества – люди накопили около 5,9 млрд. евро, и держать эти деньги на банковских счетах стало бессмысленным.
По словам исполнительного директора Pindi Kinnisvara Лаури Табура, на протяжении нескольких лет людей мучил вопрос, как правильно распорядиться деньгами.
http://dv.ee/novosti/2016/04/25/sberezhenija-v-nedvizhimost
müügiedu on tekitanud arenduskinnistuste vastu suure nõudluse, samas pakkumisi on vähe või need on tugevalt üle hinnatud.
Pindi ütles, et iga vähegi kapitaliseeritud on andnud sisse ostuorderi sobivatele kinnistutele. „Tühjad krundid pole Tallinnast ja selle lähiümbrusest täielikult otsa saanud, aga paljudega kaasnevad kas ostjale tülikad vaidlused või on hinnad nii üles aetud, et arendustegevus sellise sisenemishinna pealt on mõttetu,“ lisas ta.
http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/04/26/arendajatel-saavad-krundid-otsa
KAIDI AIDAMA
kaasautor
Kommentaar
Soomlane ei kipu enam Saaremaale
Hinnad on tõusnud, aga isegi olulisem on likviidsus – võrreldes varasemate aastatega on suvemajadele märksa lihtsam ostjat leida. Suvilad kui ainult kuus kuud kasutatavad d hakkavad vajuma unustusehõlma, vähemalt need, millega tehinguid tehakse. Ostjad ootavad, et vajadusel saaks majas olla ka talvel ning miks mitte see ühel päeval ka päriskoduks ehitada.
Laenu saada keeruline
Eesti elanikest 26 protsenti oleks uuringu kohaselt valmis elama riigi üürikorteris. Seega on omaaegse ministri Urve Palo ideel sellised korterid luua jumet.
Vajadust selliste korterite järele on tunnistanud ka Valga linnapea Kalev Härk – eilses Eesti Päevalehes kordab ta seda taas. Valitseb ju maakonnakeskuse juba mõnda aega sisuliselt seisak. Vabu eluruume on rohkesti, aga suur osa nendest sellises seisus, et ei mõju noorele spetsialistile just ahvatlevalt.
Riiklikud üürikorterid aitaksid suurendada mõnegi piirkonna konkurentsivõimet, kuna meelitaksid sinna kolima selliseid inimesi, kes kohalikku elu arendada sooviksid ja tahaksid.
Teatav positiivne foon on ju väiksematesse kohtadesse elamaasumisele nagunii loodud – eelkõige algatusega «Maale elama».
Mingeid elamispindu on välja pakkuda paljudel omavalitsustel, tänu nendele on ka väärt töökäsi ja ajusid leitud. Näiteks on Valga linn aastaid pakkunud ametikortereid õpetajatele ning tänu sellele on linna meelitatud ka mõni selline inimene, kes pikemalt end siinse piirkonnaga sidunud. Samas ei saa haldamine omavalitsuse tegevusalade seas kindlasti esmatähtis olla.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et riiklik üürikorterite programm peaks rakenduma aastail 2017–2020. Esmalt valmib juhtprojekt, mis töötatakse välja juba sel aastal ja mille elluviimiseks on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud 2,5 miljonit eurot.
tegutsejaid taoline kava ei rõõmusta – nende seisukohalt on tegu kõlvatu konkurentsiga. Ilmselt võib teiste hulgas sama tõdeda Valgas Kungla 21 majas suurema osa kortereid omandanud Kungla Kodu OÜ, kes valmis hoones mõne pinna ka välja üürima.
Paraku on hea kvaliteediga üürikortereid vähe – seda on korduvalt nentinud ka Valga maakler Hans Heinjärv. Üks või kaks hea kvaliteediga korterit probleemi ei lahendaks.
Riiklikud üürikorterid on kahtlemata vajalikud. Samas tasuks mõelda, kui palju neid ikkagi rajada: nende hulk ei tohi olla nii suur, et vaba kabelimatsu saab.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/koguni-veerand-inimesi-oleks-valmis-elama-riigi-uurikorterites?id=74283509
Eesti suurimas KV.EE oli märtsi lõpus müügis 10 724 korterit. Aastaga suurenes arv 7%. Müüjate hinnaootused on aastaga kerkinud 8% ning jõudsid märtsis tasemele 1444 €/m².
Nii pakkumiste arvu kui hindade tõusu veavad traditsiooniliselt Tallinn ja Tartu. Pealinnas on pakkumiste arv aastaga kerkinud 10% ning hinnaootused 6%. Tartus on pakkumiste arv suurenenud isegi 15%, samas on hinnaootused püsinud peaaegu muutumatuna. Tallinna korteripakkumise keskmine hind oli märtsis 1910 €/m² ja Tartus 1376 €/m².
«Müügis olevate korterite arvu suurenemise taga on peamiselt lisandunud korterid. Täna on portaalis KV.EE Tallinna müügiks 631 ja Tartus 130 korterit. Trend näitab jätkuvat kasvu ja võib prognoosida uute korterite valiku suurenemist ka järgnevatel kuudel,» selgitas KV.EE juht Tarvo Teslon.
Tema hinnangul on paratamatu, et nii suur pakkumiste arv paneb piiri hinnatõusule, nagu on juhtunud Tartus. «Pakkumise suurenemine peaks jahutama hinnaootusi ka Tallinnas.»
Enamikus maakonnakeskustes on Tesloni kinnitusel seis aga palju nutusem. arv on vähenenud ja seda kohati mitmekümne protsendi võrra. Nii on läinud näiteks Haapsalus, Jõgeval, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Võrus, kuigi pakkumiste arv neis on enamasti statistiliste üldistuste tegemiseks liiga väike. Samas on hinnaootused tõusnud ka maakonnakeskustes.
Et Valga l seisak valitseb, kinnitas aasta algul ka maakler Hans Heinjärv. Tema sõnul on selle tinginud riigi regionaalpoliitika puudumine, mille tulemusena on Valgast aastate jooksul ära viidud paljud riigiettevõtted, kus tasuvamad ametikohad.
Samas võib olukorda elavdada asjaolu, et Valgas Kungla 21 asuva 32 korteriga maja vabad korterid omandas hiljuti Kungla Kodu OÜ, kes võtnud nõuks need lähiajal varasemast soodsama hinnaga realiseerida. Praegu on majas hõivatud vaid kümme korterit. Lähemalt kavatseb Valgamaalane hoone käekäigust kirjutada lähiajal.
KV.EE on ilmselt Eesti suurim , mida külastab igas kuus üle 600 000 kasutaja.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elu-suurimas-tehingus-voib-sind-abistada-kapard?id=74265055
http://www.personaliuudised.ee/uudised/2016/04/04/kas-tookoha-nimel-ollakse-valmis-kolima
Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani hinnangul tuleb nii Tallinnas kui teistes suuremates linnades linna sees töökoha pärast kolimist harva ette. „Meil pole lihtsalt ühtegi nii suurt linna, mille ühest otsast teise tööl käimine oleks talumatult ebamugav,” märkis ta.
Ka 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on suuremate keskuste puhul töökohale lähemal uut elukohta otsivaid kliente harva. „Pealinna ühest otsast teise sõitmine ei ole nii suur Kolgata tee, kui meile meeldib mõelda. Peab see alles töökoht olema, et inimene sellepärast Tallinnas oma elukohta muudaks” märkis Oiderma, kelle sõnul on elukohavahetusel pigem teised põhjused.
Sooman märkis, et kui inimene elab Mustamäel ja töötab Muugal, siis võib ta kolida lõpuks Piritale, aga mitte seepärast, et töökoht on Muugal, vaid et talle ei meeldi Mustamäe. „Kui valikus on kolm suunda – Nõmme, Pirita ja Peetri –, siis kolitakse pigem selles suunas, mis tööle jõudmise mugavamaks teeb,” lisas ta siiski.
Riigi on 65 000 euroga müüki pannud Haapsalus Jalaka tänaval asuva Viigi kooli sauna, mis on rahva seas tuntud Pinni saunana.
Nädalajagu päevi Pindi olev saunahoone on ligi 110 m2, kuid selle juurde kulub enam kui 3100 m2 suurune krunt rahulikus piirkonnas ja 120 m2 suurune garaaž.
Viigi kooli haldusjuhi Toomas Sula sõnul pole kool enam aastaid sauna kasutanud, sest see on amortiseerunud. 2012. aastal korrastati CO2 raha eest fassaad, katus ja elektrisüsteem, hljem on uuendatud ka veetorustik.
Sauna müügist saadavat summat saab kool Sula sõnul kasutada investeeringuteks.
maakleri Annely Sermat ütles, et ostjate huvi kinnistu vastu on olnud ülisuur ja pakkus, et lähiajal võib minna tehinguks.
Pindi Kinnisvarahaldus on Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara tütarettevõte ning pakub kvaliteetset haldusteenust juba aastast 1997. Pindi Kinnisvarahaldus teeb büroo- ja teeninduspindade hoolduskoristust ning territooriumi korrashoidu ligi 100 objektil üle Eesti.
Pindi Kinnisvara prognoosi kohaselt hakkavad Tallinna ja selle satelliitasumite korterite ja Harjumaa eramute hinnad kiirelt kasvama, kuna rahvastiku juurdevool jätkub ning sellest tingitult nõudlus elamispindade järgi kasvab.
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et kerge hinnatõus võib aset leida ka Tartus, samas kui enamustesse teistesse maakondadesse on sisse kodeeritud pikk ja vaevaline vaikelu.
„Valitsuse saamatus on teinud sajad tuhanded väikelinlastest ja maaelanikest varaomanikud õnnetuks, samas harjulased võivad rõõmustada, sest väiksemates kohtadest tulevad noored pered pealinna paremale palgale ja vajavad ka kohta, kus elada. Seetõttu prognoosime Tallinna ja Harjumaa elamispindade hinnatõusuks kahekohalise numbri. Tartus jääb see 5-10% vahele,“ lausus Sooman.
„Kõige eelduseks on loomulikult jätkuv reaalpalga kasv ning pankade püsiv valmidus eluasemelaenude väljastamisel,“ märkis Sooman.
Soomani sõnul on ülejäänud Eesti päästmiseks varsti pöördumatult hilja – juba praegu ei suudeta inimesi seal kinni hoida, kuid viimase aja tendents on suure pealinnastumise valguses muutunud selliseks, et ettevõtjatel ei ole isegi võimalik enam väiksemates kohtades parimalgi tahtmisel töökohti luua, kuna töökäsi lihtsalt seal enam ei ole.
Allikas: Delfi
Eestis on kokku 1350 mõisa. Möödunud aastal tehti Eestis mõisatega kokku 12 tehingut – kalleima mõisa hind ulatus pea poole miljoni euroni. Ülevaate sellest, milline on olukord Eesti mõisate turul, tegi Ärilehele Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara hindaja Siim Simson.
Mõisaga hoonestatud kinnistute atraktiivsuse kinnisvaraturul määrab hoone arhitektuur, kompleksi terviklikkus ehk mõisat teenindavate abihoonete olemasolu, koha ajalugu, mõisapargi liigirikkus ja maatüki pindala.
Mõisaportaali andmetel on Eestimaal ligi 1350 mõisat. 2015. aasta jooksul tehti Eestis mõisatega (peahoonetega) 12 tehingut, välja on jäetud statistikast tehingud, kus kinnistul paiknes üksnes endise mõisakompleksi abihoone.
Tehinguhinnad jäid vahemikku 3500 – 492 000 eurot. Pooled nimetatud tehingutest toimusid tehinguhinnaga kuni 62 000 eurot ning kallim pool jäi vahemikku 177 500 – 492 000 eurot.
Müüdud kinnistute maatükkide keskmine pindala oli 17 hektarit, kusjuures kallimate tehingute maatüki keskmine pindala oli 35,5 hektarit ning kõige suurem oli ligi 70 hektarit.
Mõisatehinguid tehti üheksas maakonnas, kusjuures neljas neist toimus enam kui üks tehing, nendeks olid Harju-, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa. Nimetatud maakondadest Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaa kuuluvad ka nende maakondade hulka, kus on enim mõisaid.
Kõik ostetud mõisad olid tehingu teostamise hetkel niiöelda „kasutusest väljas“. Mitme hoone puhul oli alustatud restaureerimisega, näiteks vahetatud katusekate, avatäited ja uuendatud tehnosüsteeme, kuid erinevatel põhjustel, olgu selleks siis esialgse entusiasmi raugemine või rahalised küsimused, paisati kinnistud uuesti müüki.
Ligi 2/3 ostjatest moodustasid füüsilised isikud ning 1/3 juriidilised isikud. Müüjatest moodustasid ¼ kohalikud omavalitsused, samuti domineerivad ka hetkel aktiivsetes pakkumistes kohalikud omavalitsused ja riik, kes müüvad endisi haridus- ja muude asutuste hooneid, mis on poliitiliste reformide ja ebamõistlikult kallite kulude tulemustel kasutuseta jäänud. Näitena võib tuua Maidla mõisa- tegemist on endise lastekoduga, mis on hetkel pakkumises 500 000 euroga.
Pakkumised
2016. aasta jaanuari seisuga on erinevates kinnisvaraportaalides pakkumises pea 30 mõisaga (nii nagu toimunud tehingute puhul on ka pakkumiste infost välja jäetud kinnistud, kus on üksnes endise mõisa kõrvalhoone) hoonestatud kinnistut. Neist kalleim on 2,3 miljoni euroga Järlepa mõis ning odavaim 39 000 eurot Laiküla mõis.
Ligi 70 protsenti nimetatud pakkumistest jäävad vahemikku 39 000 – 500 000 eurot. Kui arvestada mullu toimunud tehinguid, siis võib selles vahemikus pakkumisi pidada realistlikeks.
Nõudlus
Mõisahoone puhul on pigem nõudlust kuni 500 m² suletud netopinnaga hoone puhul, mis on sobiv rekonstrueerida elamis- või majutuspinnaks ning mille hind jääb paarisaja tuhande euro piiresse.
Ajalugu on näidanud, et suurema üldpinnaga hoonete likviidsus on väga madal, kuna elamispinna turul ei ole nad konkureerivad ja ärihoonena kasutusele võtmisel on rekonstrueerimine kordi kallim, kui uue hoone ehitus, mistõttu äriplaan ei pruugi olla võimeline investeeringuid teenindama ja kasumit tootma.
Allikas: Delfi