Talv tuleb Eestis igal aastal, aga paljudele korteriühistutele ikka ootamatult.
Esimene lumi või suurem külm toob kaasa samad probleemid: lumi lükkamata, toru külmunud, katus lekib või küte ei tööta korralikult.
Enamasti pole probleem talves, vaid selles, et sügisel jäid mõned asjad tegemata.
1. Katus ja sadeveesüsteemid jäetakse kontrollimata
Ummistunud renn või väike katusekahjustus võib talvel muutuda kalliks veekahjuks.
Katust on odavam kontrollida sügisel kui parandada jaanuaris avariikorras.
2. Küttesüsteemiga tegeletakse alles siis, kui majas on külm
Pumbad, ventiilid, automaatika ja rõhud tuleks üle vaadata enne kütteperioodi.
Kui sama probleem kordub igal talvel, pole see enam ootamatu rike, vaid lahendamata probleem.
3. Lumekoristus ja libedusetõrje jäävad lahtiseks
Kes tuleb? Kui kiiresti? Kes kontrollib tulemust? Mis kuulub hinna sisse?
Need vastused peavad olema olemas enne esimest lund, mitte pärast esimest kaebust.
4. Külmumisohuga kohad jäävad kaardistamata
Keldrid, garaažid, väliskraanid, tehnoruumid ja külmumisohuga torud tasub enne külmade saabumist üle vaadata.
Kui midagi on varem külmunud, ei tasu loota, et sel aastal lihtsalt veab.
5. Puudub selge avariiplaan
Kes saab häire? Kellel on võtmed? Kus on peakraanid? Kes tuleb öösel kohale?
Avarii ajal ei peaks neid vastuseid alles otsima.
Kõige odavam avarii on see, mida kunagi ei juhtunud.
