Nii nagu sel aastal palju laineid löönud automaksu puhul, tuleb kinnisvara kontekstis ka maamaksu suhtuda kui tähelepanu vajavasse püsikulusse, mis tulevikus võib tõusta.
2022.a korralise hindamise järel on maksustamishinna tõusu märganud paljud, kuid maamaksu muutumise mõju on tuntud vähem, sest rakendunud on seadusejärgsed kaitsemehhanismid, mis sätestasid maksimaalse maamaksu tõusu piirmäära, algselt siis 10% aastas.
Kuid Maamaksuseadust on muudetud, kaitsemehhanisme vähendatud ja 2023.aastal alandatud maksumäära tõstetud.
Kehtiva Maamaksuseaduse järgselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära:
1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1–2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab määrusega maamaksu aastase suurenemise maksimaalse piirmäära vahemikus 10−100 protsenti hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks. Lisaks võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu määrusega kehtestada kodualuse maa maksusoodustuse kuni 1000 eurot hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks.
Ehk siis maksimaalne maksumäär saab olla 2% maksustamishinnast aastas, kui maksu piirmäär on 100% aastas ja kodualuse maa maksusoodustus ei rakendu.
Kui vaadata 2026.a maamaksumäärasid ja maksusoodustusi 2026. aastaks (üle-eestilist kokkuvõtet ja endale kuuluva kinnisvara 2026.a maamaksu saab vaadata Maksu- ja Tolliameti kodulehel) siis on pilt väga kirju. Maksu- ning piirmäärad erinevates omavalitsustes on väga erinevad. Rakendatud on nii minimaalseid kui maksimaalseid määrasid (2% maksumäär ja 100% piirmäär). Tõsi, piirkonnas, kus on rakendatud maksimaalne määr, on maa maksustamishind reeglina madal.
Mida see tähendab kinnisvaraomanikule? Nii nagu viidatud automaksu puhul, on tegemist olukorraga, kus aastane kulu ei ole vara väärtusega võrreldes suur, kuid on siiski püsikulu. Ja sõltuvalt vara iseloomust võib see olla suurem või väiksem.
Juba praeguseks on seda tunnetanud rahavooliste kinnisvarade omanikud, kus maamaksu tõus on n.ö ära söönud osa üüritulu indekseerimisega saavutatud rahavoo kasvu. Seda on tundnud ja saavad rohkem tunda kasutult seisva ja mittesihtotstarbeliselt kasutatava kinnisvara omanikud. Samuti on seda tundnud korteriomanikud, kui maatükk on suur ja korterite arv väike ning kodualuse maa maksusoodustus ei rakendu (ei ole näiteks peamine elukoht).
Kas selles osas saab ise midagi ära teha? Jah, ühtteist saab.
Esiteks tasub kinnisvara ostmisel tähelepanu pöörata maamaksu võimalikule suurusele ja maksu võimalikule muutumisele (tõusu tõenäolisusele tulevikus).
Teiseks saab kinnisvara omanik tutvuda ja kontrollida olemasoleva kinnisvara maamaksu määramise aluseid, nt portaalis minu.kataster.ee. Kui maamaksu kulu tundub liiga suur, tasub vaadata, kas maamaksu kasvatab suuremaks näiteks mitterealiseerunud, aga suure ehitusõigusega detailplaneering, mille saab lasta kehtestuks tunnistada või kas maatükk on sihtotstarbeliselt kasutuses.
Ja kolmandaks on kasutult seisvale kinnisvarale võimalik leida kasvõi ajutiselt tulutoov rakendus.
_________
Lisainfo: Andres Teder, hindamise ärisuuna juht
e-post: andres.teder@pindi.ee