Viimasel ajal on mängitud avalikkuse ees korduvalt mõttega, et uute kortermajadega koos rajataks ka pommivarjendid. Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuhi Ronald Tõnissoni sõnul on tegemist väärt ideega, kuna varjendite ülalpidamiskulud pole suured, kuid neist saadav kasu aga üüratu.
„Varjendeid on loomulikult erinevaid, alates majaaluse parkimisala ümber kohendamisest kuni tuumavarjenditeni välja. Kui aga räägime üsna lihtsast, enamuste rakettide lööke vastu võtta suutvatest punkritest, siis tegelikult ei ole kallis ei nende rajamine ega ka töökorras hoidmine,“ ütles Tõnisson.
„Tegemist on ju oma olemuselt maasse valatud betoonkuubikuga, mille arukam arendaja ühendab hoone küttetrassiga, ehitab sinna korraliku, ka ohtlikke aineid filtreeriva ventilatsiooni ning varustab punkri autonoomse generaatori ning joogivee ja toiduga. Sellise asja ehitamine ei ole kortermaja üldist maksumust arvestades üldse suur kulu ning kõikide korterite peale ära jagades pole selle maksmust peaaegu tundagi,“ kirjeldas ta.
Tõnisson rõhutas, et punkri jooksev korrashoiukulu pole samuti midagi üle jõu käivat. „On mõned lisakulud nagu ventilatsioonifiltrite, generaatorikütuse ja joogivee perioodiline vahetamine, kuid sellevõrra säästetakse jälle küttelt, sest ega punkris ei pea olema rahuajal tühjana seistes 23 kraadi sooja – olulisem on, et rõskus ligi ei pääseks,“ selgitas ta.
„Kokkuvõtteks julgen väita, et punkri töös hoidmise kulu on sarnane sama suure korteri kuludega, lihtsalt kulud on veidi erinevat liiki. Kui 30 korteriga majal on üks punker, mis majarahva vajadusel ära mahutaks, siis lihtsustatult võib öelda, et tervel majarahval on ühine 31. korter, mille kulusid laiali jagades saame ju vaid mõne protsendilise lisakulu, kuid tohutus annuses lisanduvat meelerahu,“ lisas Tõnisson.
