Viljandi üürikorterid teevad kohalikul krõbedate hindadega kinnisvaraturul spurti, samal ajal kui sobiliku müügis oleva korteri või maja leidmisega tuleb huvilisel rohkem vaeva näha.
«Üürikorterite hulk on kasvanud ja nõudlust jagub,» nentis Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.
Tema sõnul võis aastaid tagasi portaalides ringi vaadates sattuda kümmekonna pakkumise peale, ent praegu on pakkumisi 30 ringis. Ja mida suurem on nõudlus, seda krõbedam on üür.
«Kliendid räägivad, et turul on palju kalleid üürikortereid,» lausus Opermann. «Et turg õitseb, vahetatakse kortereid soodsamate vastu välja.»
Uus Maa Kinisvarabüroo maakleri Piia Särevi jutu järgi jääb korraliku kahetoalise korteri üür Viljandis üldjuhul alla 300 euro. «See maksab keskeltläbi 250 eurot,» täpsustas ta ning lisas, et kui soovitakse rohkem raha küsida, peaks korteri väljaüürimisega veidi ootama.
«Kui nõudlus on suur, dikteerib hindu üürileandja, aga kui nõudlus kahaneb, siis üürnikud,» tähendas Pindi Kinnisvara maakler Eeri Sild.
Tema sõnul on praegu Viljandis tugevamal positsioonil vara omanikud. «300 euroga on võimalik ka Tallinnas magalarajoonis kahetoaline korter üürida. Seega võib märkida, et siinsed üürihinnad on kohati ülearu kõrged.»
Piia Särevi ütlemist mööda on Viljandi piirkonna inimesed üsna hinnatundlikud, mistõttu võivad kõrged üürihinnad paljudele takistuseks saada.
Klient on kuningas
Samas on üüripinna otsijad maaklerite sõnul muutunud nõudlikumaks. Tänu turu mitmekesisusele peaksid aga kõik lõpuks valikust just neile sobiva pakkumise leidma.
«Üüriturul on tekkinud valikuvõimalus ja inimesed on muutunud valivamaks,» kinnitas Aime Opermann ning lisas, et kui pakkumiste hulka lisandub mõni soodne üürikorter, tekib otsekohe huvi.
Piia Särevi kogemust mööda otsitakse üürikortereid kindlate kriteeriumide järgi ning just seetõttu võib jääda mulje, et pakkumisi pole piisavalt.
«Kes kohe sobivaimat pakkumist ei leia, jääb ootele,» rääkis ta, «aga paremad pakkumised lähevad küll kohe ära.»
Suurima osa Viljandis üüripinda otsivatest inimestest moodustavad noored pered.
«Üürikortereid otsivad üldjuhul noored pered, maalt linna tulijad ja inimesed, kes ei saa laenu võtta,» täpsustas Aime Opermann. «Üliõpilasi seevastu pole Viljandi kinnisvaraturul eriliselt tunda.»
Üüriturul on Viljandis eriliselt hinnas heas seisukorras, remonditud ja möbleeritud kahetoalised korterid. Müügiks lähevad aga kõige paremini kahe- ja kolmetoalised madalamatel korrustel korterid.
«Ostjate seas on kõige nõutumad esimese, teise ja kolmanda korruse korterid,» tähendas Aime Opermann ning Piia Särev märkis, et ka müügikorterite puhul soovitakse enamasti, et need oleksid remonditud.
Kui üürikorterite valik on Viljandis päris suur, siis korteriostu sooviga inimesed kipuvad kurtma. «Müügikortereid ikka napib,» tõdes Opermann.
Endale kinnisvara soetada soovivate inimeste kriteeriumid korteritele on seinast seina. «Kes tahab remontimata korterit, kes tahab ise renoveerida. Mõni soovib investeerida, mõni jällegi endale osta.»
Eramute suur puudus
Oma majast unistav inimene võib Viljandis aga suisa hätta jääda, sest eramute valik on kinnisvaraturul kesine.
«Eramute puhul on puudujääk – neid võiks rohkem olla,» nentis Aime Opermann. «Uusi maju pole üldse pakkuda.»
Piia Särev kinnitas Opermanni öeldut, kuid märkis, et see on Viljandi turule iseloomulik. «Nii on läbi aegade olnud.»
Uutest kortermajadest jääb vajaka
Viljandi kinnisvaraarendaja Raul Alliksaar on täheldanud, et paljud tahaksid endale eluaset soetada kesklinna uude majja, kuid ei leia sellist võimalust.
«Korralikest elamispindadest on puudus – uusi maju pole ju ehitatud,» nentis ta. «Kõik ei taha tulla elama vanalinna, vana korterit üles vuntsida ja teha kõike otsast lõpuni ise valmis.»
Arendaja leiab, et linn peaks korterelamute ehitamiseks initsiatiivi üles näitama. «Ei saa ju nõuda, et kõik inimesed koliksid Männimäele paneelmajja elama,» rääkis ta. «Kas jätkame seda trendi, et uusi maju pole vaja juurde ehitada seni, kuni vanad pole täis?»
Ühtlasi võiks linn Alliksaare sõnul mõelda, kuidas muuta Viljandit ettevõtjatele atraktiivsemaks, et nood tahaksid siin elamuehitust arendada.
Abilinnapea Kalvi Märtin märkis, et omavalitsus ei peaks liialt erasektori valdkonda trügima. «Viljandi ei peaks ehitama ühtegi korterelamut maksumaksja raha eest, sest selleks on erasektor, kes sellega tegeleb, ja turg, mis hinnad paika paneb.»
Märtini sõnul on Viljandis elamukruntide puudus. «Tuleb tunnistada, et linn pole selles vallas just kõige kiiremas tempos tegutsenud.»
Siinkohal tõi abilinnapea välja Järveotsa detailplaneeringu, mis on peaaegu kümme aastat vindunud. «Seda oleks võinud juba ammu arendada, aga probleemiks on linna väike rahakott.»
Praegu on Märtini sõnul lõpusirgel Suur-Kaare tänav 33 detailplaneering, kuid kahe ja poole aasta jooksul pole veel ükski arendaja selle vastu huvi üles näidanud. «Minuni pole sellist soovi jõudnud, et arendaja tuleks ja küsiks: «Viljandi linn, kuhu ma võiksin hakata korterelamut ehitama?»»