Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.
Rohkem infot
  • Uusarendused
  • Kuulutused
  • Uudised
  • Erakliendile
  • Ärikliendile
  • Kontakt
  • Kampaaniad
Pindi Kinnisvara
menüü
  • TEENUSED
    • Vahendamine
    • Hindamine
    • Haldamine
    • Nõustamine
  • Uusarendused
  • Kinnisvarapakkumised
  • Kinnisvarateenused erakliendile
    • Vahendamine
    • Hindamine
    • Haldus
    • Nõustamine
    • Juriidiline teenus
  • Kinnisvarateenused ärikliendile
    • Vahendamine
    • Hindamine
    • Ärihoonete haldamine
    • Juriidiline teenus
    • Nõustamine
    • Ärikinnisvara meeskond
  • Kontakt
    • Üldkontakt
    • Kontorid
      • Tallinna peakontor
      • Haapsalu kontor
      • Hiiumaa esindajad
      • Jõgevamaa esindajad
      • Jõhvi kontor
      • Kuressaare kontor
      • Narva kontor
      • Paide kontor
      • Põlvamaa esindaja
      • Pärnu kontor
      • Rakvere kontor
      • Rapla kontor
      • Tapa esindaja
      • Tartu kontor
      • Türi esindajad
      • Valga kontor
      • Viljandi kontor
      • Võru kontor
      • Läti kontor
    • Administratsioon
    • Maaklerid
      • Uusarenduste maaklerid
      • Ärikinnisvara maaklerid
      • Eluruumide maaklerid
      • Kõik maaklerid
    • Hindajad
      • Ärikinnisvara hindajad
      • Eluruumide hindajad
      • Kõik hindajad
    • Haldusspetsialistid
    • Tööpakkumised
  • Kampaaniad
  • Vahendamine
  • Hindamine
  • Haldamine
  • Nõustamine
Vaata ülevaateid
Pindi indeks:
11 %
2263 €/m² veebruar 2023
Pakkumisi:
696
Uusarendusi:
10
Viimati uuendatud 17.03.2023
  • Avaleht
  • Õhtuleht: Ühistuid tüssanud majahaldurite pidu saab tuleval aastal läbi
tagasi

Õhtuleht: Ühistuid tüssanud majahaldurite pidu saab tuleval aastal läbi

21.02.2017
tagasi

Tuleval aastal jõustuva seadusemuudatuse tõttu on paljud kortermajad hakanud majahaldurit vahetama. Seda tehes on aga ilmnenud, et nii mõnigi ühistu on senistel majahalduritel end tüssata lasknud ja maksnud hulga raha ei millegi eest.

Sageli pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab iga päev korras nende trepikoja ja majaümbruse – jutuks tuleb see vaid siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida, keegi ei vaheta läbipõlenud lampe või majaesine on hooldamata.

Seni on üsna tavaline, et ühistu on majarahva seast või väljastpoolt leidnud inimese, kes maja hooldamise enda kanda võtab ja kellele ühistu selle eest maksab – tegija toimetab omasoodu ja kui kõik näib enam-vähem korras, siis majarahvas sellesse enamasti ei sekku.

Majahalduritele uued nõuded

Tartu Elamuhalduse OÜ juhataja Teet Suits märkis mullu Õhtulehega sel teemal vesteldes, et asjade niisugune korraldus võib väga hästi toimida, aga võib juhtuda nii, et paljusid otsuseid, mis puudutavad ka majaelanike rahakotti, ei arutata nendega läbi ja lõpuks ei saagi majarahvas enam päris täpselt aru, kuidas asjad on korraldatud ja mille eest kui palju makstakse.

  1. aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu -seadus ei lase sellisel olukorral enam tekkida, sest majahalduritele hakkavad kehtima kindlad nõuded. Muutuv seadus on ka põhjus, miks tuhanded kortermajad valmistavad juba praegu ette nrajahalduri vahe. tust.

«Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale oleme seni süüvinud mõne isehakanud halduri portfellis olnud maja hingeelusse, seda hirmsamaks on pilt muutunud,» ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udanr. «Põlve otsas nokitsenud ja ennast nrajahalduriks nimetanud inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenuste jaoks isegi vastav kompetents.»

Haldurivahetusega kaasneva hoonete ja dokumentide ülevaatamise käigus on ilmsiks tulnud, et paljude majade rahvas on seni pahaaimamatult osa oma rahast tuulde lasknud, tõdeb Elari Udam.

Sulitembud tulevad päevavalgele

Levinud probleemid on tema sõnul majanduskavade (eelarvete) pinnapealsus ja aruandluse puudulikkus. Üsna palju on näiteid ebaotstarbekatest remontidest: näiteks on ette võetud fassaadi värvimine, teades, et paari aasta pärast on plaanis maja soojustada, samuti hooldus- ja remonditööde ebapiisav kvaliteedijärelevalve ja puudulik dokumenteerimine.

Tihtilugu ei ole Udami sõnul tegemist otseselt petmisega, vaid pigem laiskuse või oskamatusega, aga paljudel juhtudel siiski ka ilmse pahatahtlusega, näiteks on remonditööd kahtlaselt kallid või on konkursid läbi viidud suunatult jmt.

«Kõige jahmatavam on selge nahaalsus: paberite järgi on töid just kui tehtud, kuigi maja juures ei ole seda võimalik tuvastada,» märgib Elari Udam. «Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike suurenev teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja ilma asjakohase pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellega lõpeb ka ühistute tüssamine.»

Kuidas valida majale haldaja

  • Kõige odavam ei ole tavaliselt kõige parem. Turuosaliste vahel liigub selle kohta nali: ma võin veel poole odavamalt mitte midagi teha.
  • Uurige järele, kas inimesel on vajalik oskus ja kogemus, nt kutsetunnistus – vt Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (EKKL) kodulehelt (www.ekkliit.ee/kutse-andmine). Oluline on teada, kas majahalduri maine on puhas.
  • Kui kõne all on firma, kontrollige selle tausta: mis teenuseid ta ise osutab, kas tal on sõltumatult kontrollitud kvaliteedisüsteem – seda tõendab sõltumatu audiitori väljastatud sertifikaat, nt EKKL/EKHHL” sertifikaadid või rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisertifikaadid nt ISO.
  • Haldajat otsides tuleb koostada korralik pakkumise kutse, et kõik pakkujad saaks lähteülesandest ühtemoodi aru ja pakkumisi saaks omavahel võrrelda. Pakkumise koostamise! on abiks Eesti standardid EVS 910 «Kinnisvara korrashoiu hanke dokumendid ja nende koostamise juhend» ja EVS 807 «Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid».
  • Kui hanke korraldamine näib üle jõu käivat, võib abi saamiseks pöörduda Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (koduleht: ekkliit.ee) või Eesti Korteriühistute Liidu (koduleht: ekyl.ee) poole.

*Eesti Kinnisvara Korrashoiu liit (EKKL), kandis varem nime Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate liit (EKHHL).

Allikas: Pindi Kinnisvarahaldus

Haldurile tulu toonud trikid

Mõned näited nende majahldurite tegevusest, kes on küll usinalt raha kasseerinud, kuid pole teenust pakkudes kuigi innukad olnud

  • Majahaldur pakkus kortermajale ka sisekoristusteenust. Lepingu järgi oli võetud kohustus pesta maja iga trepikoda puhastusvahendit kasutades 15 korda kuus. Tegelikult tõmmati trepikojad vaid kord nädalas lihtsalt niiske lapiga üle. Õnneks ei lasknud majarahvas sel kaua kesta, sest sajuste ilmadega muutus olukord trepikojas kiiresti talumatuks.
  • Majahaldur pakkus Lasnamäe kortermajale Tallinnas ka avariiteenust, mille kohaselt peab avariibrigaad olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Teenuse kontrollimisel selgus, et avariinumbriks, kuhu võinuks õhtuti ja öösiti helistada, oli märgitud mobiilltelefon, mis kuulus halduriteenust pakkuvale isikule -ja see oli välja lülitatud. Ettevõte on registreeritud Pärnusse, ühtki töötajat firma palgal pole.
  • Muu hulgas raamatupidamisteenust osutav majahaldur oli jätnud kaks kuud kõik ühistu arved maksmata, sealhulgas vee ja elektri eest. Õnneks oli ühistu raha kontol siiski alles ja suuremat kahju ei tekkinud.
  • Majaelanik tabas «halduri» välistrepil jäätõrjet tegemas: too kallas 9kraadise külma käes välistrepi kuuma veega üle. Loomulikult jäätus vesi peagi ja muutis trepi peegelsiledaks liuväljaks. Uskumatu ja halenaljakas, aga tõsi: selle töö eest esitas haldur ühistule ka arve. Lepingu kohaselt pidi Lume- ja libedusetõrjet tegema vastava kvalifikatsiooniga majahoidja.

Uus seadus kaotab tuleval aastal korteriühisused

Tuleva aasta algul jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaotab korteriühisused ja loob ühistute registri.

Praegu on Eestis kolm peamist kortermajade maj andamis vormi: korteriühistud, hooneühistud ja korteriomanike ühisused. Viimaseid on Eestis 22 000 ringis.

«Minu hinnangul kõige olulisem muudatus, mille uus seadus kaasa toob, on kahest enam levinud kortermajade majandamise vormist – ühistud ja ühisused – ühe kadumine Eesti õigusnraastikult,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi. «Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks ise korteriühistut moodustanud, loob riik selle seaduse alusel automaatselt.»

See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on kinnistusraamatus seotud sama kinnisasja korteriomanditega. «Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga: korteriühistu,» selgitas Mardi.

Uue seadusega kaasneb ka korteriühistute register, kuhu kantakse kõik korteriühistud. See aga, et korteriühist luuakse ka siis, kui majarahvas ise selleks lillegi ei liiguta, ei tähenda siiski, et keegi määrab vastsele ühistule ka juhatuse – see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.

Urmas Mardi soovitab senistel ühisustel mitte jääda seaduse jõustumist ootama, vaid moodustada ühistu juba varem: «Nii on aega end korteriühistu toimimise spetsiifikaga kurssi viia ja tulevikus on lihtsam kortermaja majandada.»

Infopäevad kogu riigis

Eesti Korteriühistute Liit on justiitsministeeriumi toel alustanud tuleval aastal jõustuvat seadust tutvustavat infopäevade sarja, et anda asjast huvitatuile kõikjal Eestis võimalus endale kõik aegsasti üksikasjalikult selgeks teha.

Infopäeval, mis on üles ehitatud kehtiva õiguse ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse võrdleval analüüsil, leiavad käsitlemist täiesti uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted.

Osalema on oodatud ühistute, ühisuste ja omavalitsuste esindajad ning kõik, kes on uuest seadusest huvituvad.

EKÜL tutvustab uut seadust

EKÜL korraldab uue seaduse tutvustamiseks infopäevi, esimene oli eelmisel nädalal Tartus.

  • 16. märts: Rakvere Art hotelli konverentsisaalis (Lai 16/18).
  • 30. märts: Pärnu hotelli banketisaalis (Rüütli 44).
  • 11. aprill: Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis (Lai 33).
  • 20. aprill: Võru Kesklinna kooli konverentsisaalis (Vabaduse 12).
  • 11. mai: Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2).
  • 18. mai: Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) venekeelne infopäev.

Algus kõikjal kell 16. Osalemine on tasuta, ette tuleks end kirja panna telefonil 627 5740 või e-posti aadressil ekyl@ekyl.ee. Kindlasti tuleb täpsustada, kus soovite infopäeval osaleda.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

menüü
  • ÄRIKLIENDILE
    • Kinnisvarapakkumised
    • Ärihoonete haldamine
    • Hindamine
  • ERAKLIENDILE
    • Kinnisvarapakkumised
    • Üürileandja ja üürilevõtja esindamine
  • NÕUSTAMINE
    • Juriidiline teenus erakliendile
    • Juriidiline teenus ärikliendile
      Бизнес-клиенту юридические консультации
    • Turuülevaated
  • ETTEVÕTTEST
    • Missioon ja visioon
    • Tööpakkumised
    • Pindi Kinnisvara OÜ

ÄRIKLIENDILE

  • Kinnisvarapakkumised
  • Ärihoonete haldamine
  • Hindamine

ERAKLIENDILE

  • Kinnisvarapakkumised
  • Üürileandja ja üürilevõtja esindamine

NÕUSTAMINE

  • Juriidiline teenus erakliendile
  • Juriidiline teenus ärikliendile
    Бизнес-клиенту юридические консультации
  • Turuülevaated

ETTEVÕTTEST

  • Missioon ja visioon
  • Tööpakkumised
  • Pindi Kinnisvara OÜ