Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman, kes võttis möödunud nädalal valitsuse üürielamute programmi vastu avalikult tugevalt sõna, ei ole ainus, kes plaanisse teatava kriitikaannusega suhtub.
«On täiesti arutu arvata, et kui riik rajab kuskile väikelinna üürimajad, kolivad uued elanikud sinna nagu sipelgad sisse ja puhuvad kohalikule ettevõtlusele uue hingamise sisse,» nentis Kaamos Kinnisvara juhatuse liige Priit Uustulnd.
Mees nõustus küll sellega, et riik ei peaks ääremaastumist käed rüpes pealt vaatama, kuid munitsipaalkortereid ehitades tegevat riik kinnisvarafirmade niigi keerulise elu väikelinnades veel raskemaks. Sarnaselt Soomaniga on Uustulnd seisukohal, et pigem võiks üürielamutele plaanitud summad suunata ettevõtluse arendamisse maapiirkondades.
Kaamos Kinnisvaral endal leidub väljaspool Tallinna arendusi veel Pärnus ning ringi on vaadatud ka Tartus. Väikelinnades aga ettevõttel arendusi pole. «Põhjus on väga lihtne: nendes piirkondades ei õnnestuks elamuarendust praeguses turuolukorras kasumlikult teha,» tähendas Uustulnd, kes ei arva, et riiklik üürielamute programm tooks ka selles osas tulevikus mingeid muutusi.
«Tegelikult ei ole selles midagi uut. Üürimajadega seotud teemad on juba paar aastat jutuks olnud, juba siis, kui Urve Palo sellega välja tuli,» märkis Uus Maa kinnisvaraanalüütik Risto Vähi. Peep Sooman viitas teemaga seoses ka võimalikule korruptsiooniohule ning Vähi nõustus temaga. «Oleneb, kellega need lepingud sõlmitakse,» märkis Vähi. «Kui iga etapi jaoks tehakse riigihankeid ise ettevõtetega, siis ei ole see oht nii suur.»
Kuigi juba paar aastat ei tegele Uus Maa kinnisvarabüroo enam ise kinnisvaraarendustega, vaid ainult vahendamisega, on ettevõttel ka praegu pakkuda kortereid väikelinnade uutesse või renoveeritud majadesse. Nii näiteks on Rakveres pakkumisel 14 ning Kuressaares kuus korterit.
«Rakvere koos Viljandiga on minu meelest Eestis ühed parimad näited, kuidas väikesed linnad on suutnud end kunagisest ääremaastumisest välja rebida,» lausus Vähi. «Eriti just Viljandi, mis oli 2010. aasta paiku palgatasemelt veel üsna nutuses seisus, kuid nüüd on väikestviisi edulooks kujunenud.»
Rakveres on kõik senised arendused toimunud siiski erakapitalil. «On ehitatud paar väiksemat üürimaja, kus on 10–20 korterit, samuti liigub üüriturul kortereid majades, mis on alguses müügiks ehitatud ja mille realiseerimine on venima jäänud,» kirjeldas Rakvere linnapea Mihkel Juhkami (IRL). «Need siis tasahilju jälle kaovad, kui korterid müüdud.»
Tema kinnitusel on Rakveres küll vajadus üürikorterite järele olemas, kuid ise eelistab ta pigem olukorda, kus elamuehitus, sealhulgas üürielamute arendused, oleks pigem ettevõtjate pärusmaa. «Munitsipaalüüripinnad inimestele, kes saabuvad mujalt linna siin elavate inimeste tulumaksu arvelt, on minu meelest ebaõiglane lahendus,» selgitas Juhkami.