Kinnisvaraturu kõige levinum klišeeks on „kinnisvara puhul maksavad asukoht, asukoht ja veelkord asukoht“. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kirjutab lahti, mida see väide tegelikult tähendab ja milline mõju on soodsal asukohal.
Et asja mitte segaseks ajada, võtame hetkel vaatluse alla elukondliku kinnisvara, sest äriobjektide puhul kehtivad veidi teistsugused kriteeriumid. Erandeid on alati, kuid allpooltoodud viis rusikareeglit kehtivad enamustel juhtudel.
Kaugus keskusest
Igal asustusüksusel on keskus ja igal riigil on keskus. Mida lähemal riigi keskuse keskpunktile, seda kallim on kinnisvara. Eesti keskuseks, nii halduslikus kui majanduslikus mõttes, on Tallinn. Tallinna keskpunktiks peetakse omakorda Viru ja/või Vabaduse Väljakut ning ajalooliselt ka Raekoja Platsi. Seega, mida lähemal paikneb objekt neile väljakutele, seda kallim ta justkui on. Alati pole see siiski absoluutne ja selgituse annab järgmine punkt.
Piirkonnasisene asukoht
Inimestel on tekkinud elukeskkonna suhtes teatud standardsed ootused. Nii võib vaikses ja rohelises sisekvartalis müüdav elamispind olla kümneid protsente kallim korterist, mis paikneb aktiivses liiklussõlmes. Hullemal juhul on kena kortermaja vastas mõni maha jäetud hoone, kus kodutud öösiti lõket põletavad. See mõjub elamispinna hinnale laastavalt.
Majasisene asukoht
Liftita majades on kõige kallimaks 2.-3. korrus, kuhu ülearu palju trampida pole vaja. Seda muidugi juhul, kui ülemistelt korrustelt hingematvat vaadet linnale või merele pole. Liftiga hoonete puhul aga kõrgus maksab – rohkem valgust, vähem müra ja avaram vaade. Soklisse rajatud madalad ja niru loomuliku valgusega pugerikud on ja jäävad oluliselt odavamaks. Kui elamispinna akendest avanevad vaated sisehoovi, on tegemist lisaväärtusega, sõidutee poolsed mürarikkamad korterid ei ole nii nõutud kaup. Samuti on oluliseks ilmakaar – lõunapoolsed elamispinnad on valgusrikkamad ja enamasti kõrgemalt hinnatud.
Ligipääsetavus
Autoga või jala saab üldiselt igale poole ligi, küsimus on eelkõige ajas. Küll aga muutub probleemiks, kui ühistranspordi peatused on liiga kaugel või ühissõidukite peatusintervall on liiga hõre, sest kõikidel pereliikmetel ei pruugi autot olla või napib parkimiskohti. Linnaäärsetel aladel võib suisa ette tulla, et mõnes kohas on ühistranspordiühendus eeskujulik, aga kõik ühissõidukid sõidavad vales suunas ehk keskusest eemale. Kui lapsed ilma vanemate abita kooli või trenni ei pääse, siis see mõjutab kinnisvara hinda negatiivselt.
(Avalike) teenuste kättesaadavus
Tänapäeval enam postkontori või raamatukogu kauguse pärast keegi endale kodu ostmata ei jäta. Ideaalis peaks aga elamispinnast jalutuskäigu ehk maksimaalselt kilomeetri kaugusel olema pood koos apteegiga, kool ja lasteaed. Keskusest eemal paiknevate elurajoonide korral tehakse tavaliselt mööndus ning aktsepteeritakse, et punktist A punkti B võib liigelda ka ühistranspordiga, kuniks jalutada ei tule kokku üle kilomeetri.
Nii ongi igati loogiline, miks Tallinna üheks kallimaks korterelamute piirkonnaks Vanalinna kõrval on näiteks Kentmanni ja Tatari tänavate ümbrus ning miks linnaäärsetele põldudele ehitatud eramajade hinnad ei saa ühegi nipiga vastu Kristiine samaväärsetele eramutele.
Harjumaal on hulganisti alevikke, mis on laiemale avalikkusele küllaltki tundmatud, kuid millel on tohutu arengupotentsiaal.
Kinnisvara kokku ostmine ja selle välja üürimine on muutunud taas rahvuslikuks spordialaks. Paraku ei hakka Tallinna ja Tartu kallitele hindadele paljude hammas enam peale. Sestap otsitakse tikutulega taga odavamaid arenevaid piirkondi, kus kinnisvarahinnad pole veel lakke lennanud, kuid millel on kõik eeldused saada väga atraktiivseks elukeskkonnaks. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman toob välja mõned huvitavamad kohad Harjumaal, millel tasuks silma peal hoida.
Kuusalu
Kokku sulanud Kuusalu ja Kiiu alevikud asuvad Tallinnast kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel. Kuusalus on olemas kõik eluks vajalik – alates perearstist ja raamatukogust kuni gümnaasiumi ning ujulani välja. Ehkki Tallinnast pea 50 kilomeetri kaugusel, on tegemist siiski väga kõrge potentsiaaliga piirkonnaga, kuna renoveerimiskuuri läbi teinud Peterburi maantee võimaldab pealinna jõuda väga kiirelt. Muideks, Kuusalus-Kiius pole küll klassikalist kobarkino, kuid kohalik MTÜ korraldab seal isegi filmiõhtuid!
Aruküla
Aruküla aleviku suurimaks trumbiks on ülikiire ühendus Tallinna südalinnaga. Rongisõit Balti Jaama vältab kõigest 25 minutit, Ülemiste peatusesse aga ainult 16 minutit. Raasiku valla keskuses on olemas kõik, mis ühes vallakeskuses olema peab, alevikus on isegi oma laululava. Gümnaasiumit idüllilises Arukülas küll pole, kuid enamus kohaliku põhikooli lõpetanud lapsi õpivad mõne kilomeetri kaugusel asuvas Jüri gümnaasiumis. Aruküla on ajalooliselt Jüri kihelkonna osa ning neid omavahel tihedalt seotud alevikke ühendab ka liinibuss. Hiljuti rajati Arukülasse ka uued kortermajad, kus tänaseks kõik korterid müüdud. Tegemist on kõige kallima alevikuga selles nimekirjas.
Kiisa
Endine suvilarajoon on kasvanud arvestatavaks elamupiikonnaks. Kiisa koos satelliitasumite Roobuka ja Kurtna külade ning Aespa alevikuga on viimastel aastatel teinud läbi suure arengu. Rongijaamad, eeskujulik bussiühendus, poed, apteek ja uhiuus rahvamaja rahuldavad kõikide elanike esmavajadused. Koole Kiisal küll pole, kuid koolibuss sõidab nii Kurtnas asuva lasteaed-põhikooli kui Saku Gümnaasiumi vahet. Kiisal, Roobukal ja Aespas on peamiselt suvilatest ümber ehitatud eramud, kuid Kurtnas leidub ka kortereid, müüki tuleb neid aga haruharva.
Ämari
Kindlasti suurim üllataja selles nimekirjas. Ämari on ilmselt üks turvalisemaid piirkondi Eestis, sest üksi kaabakas ei kipu lahingväljaõppe saanud sõjaväelastega mõõtu võtma või nende tagant asju pihta panema. Sarnaselt Tapale on nõudlus teenindussektori järgi plahvatuslikult kasvanud, ehkki ettevõtlikud inimesed pole igas valdkonnas veel tegudeni jõudnud. Kuniks Eesti NATO liige on, ei kao Ämari lennubaas koos kõrgepalgaliste välisriikide sõjaväelastega kuskile ning kunagisest räämas alevikust saab tulevikus kindlasti korralike meelelahutus- ja teenindusasutustega muhe koht elamiseks.
Soomani sõnul on selliseid atraktiivseid alevikke ka teiste suuremate linnade ümbruses. „Enne investeerimisotsuse tegemist tuleks aga tõsiselt süveneda aleviku jätkusuutlikusse, sest nii mõnigi ilus väikekoht on linnastumise tulemusel paraku hääbuma määratud,“ lisas ta.
Tallinna ja Tartu üüriäris on tavapäraseks aastaseks tootluseks 5-7 protsenti. Väikelinnades on see kordi suurem, äärmuslikel juhtudel võib korter ennast aga juba aastaga tagasi teenida.
Ehkki statistika kohaselt valguvad inimesed paljudest väikelinnadest ära, siis pea igas linnas on oma kohalikud väikesed majanduskeskused, mille töötajad vajavad kvaliteetset üüripinda. Neid aga napib ning markantsel kombel võivad isegi madalate korterihindadega linnades olla suhteliselt kõrged üürihinnad, mis peibutavad investoreid 20-30 protsendiliste aastatootlustega.
Ka väikeses Valgas või osaliselt hüljatud Kohtla-Järvel makstakse heas asukohas ja seisukorras 2-toalise üürikorteri eest kuni 200 eurot kuus, samas korterite hinnad on väga madalad.
Pindi Kinnisvara Jõhvi kontori maakler Imre Hardõkainen ütles, et alles tänavu soetas üks klient Kohtla-Järvel 2000 euro eest täiesti elamiskõlbuliku korteri, millele sõlmiti kohe peale aastane üürileping kuuüüriga 200 eurot. „Peale tulumaksu tasumist teenib korter netotuluna tagasi ennast ainult ühe aastaga ja isegi kui tulevikus üürihinnad või korteri väärtus langevad, on investor saanud endale elamispinna täiesti tasuta ja iga tulevane üüritulu on nagu maast leitud raha,“ rääkis Hardõkainen.
„Kahetuhande eurose korteri puhul on muidugi risk vara väärtuse languseks suhteliselt olematu, sest alla nulli ta naljalt ikka kukkuda ei saa. Veidi kallimates piirkondades on tootlused muidugi madalamad, jäädes paarikümne protsendi piirimaile, kuid ka see on ikkagi väga hea äri. Suurimaks riskiks ongi võimalik majanduse jahenemine, mille tulemusel võivad väikelinnade korterite hinnad järsult kukkuda ja seeläbi võib suur osa alginvesteeringust vett vedama minna,“ selgitas ta.
Hardõkainen lisas, et õige elamispinna valimine on täppistöö, sest üürnikele peab kõik klappima – koolid, lasteaiad, bussipeatused, hoone seisukord, linnasisene asukoht, kaugus suurematest tööandjatest jms on määrav. „Väike valearvestus ja ostetud korteri üürihind võib olla vaid mõnikümmend eurot kuus,“ hoiatas ta.
Eesti korterite hinnad on viimase 10 aasta jooksul tõusnud peadpööritavad 140%, mis annab aastaseks keskmiseks kasvuks üle 9%, kusjuures enam ei ole elukondlik kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses pankadest, vaid hoopis turistide voolust.
2009. aasta juulis oli masu põhi – Eesti suuremate linnade korteriomandite keskmist tehinguhinda seirava Pindi Indeksi väärtus oli 624 eurot. Tänaseks on see tõusnud 1499 eurole.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tõus jaguneb aastate ja linnade vahel küll ebaühtlaselt, kuid indeks pole viimase kümnendi jooksul ühelgi aastal miinusesse jäänud.
„Loomulikult huvitab kõiki, mis saab edasi. Kuniks maailmamajandus peab, ei juhtu ka Eestis hullu mitte midagi, kusjuures enam ei ole meie kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses Rootsi pankadest, vaid hoopis turismist,“ ütles Sooman.
„Hoolimata suurest investeerimislainest on Eesti eraisikute hoiuste jääk lähenemas rekordilisele 8 miljardile eurole ning umbes pooled kinnisvaratehingud tehakse ilma pangalaenuta, nii et vaba raha turult niipea otsa ei saa. Märkimisväärne on, et samuti umbes pooled korteritehingud tehakse mitte endale elamispinna soetamise eesmärgil, vaid plaaniga korter üürile anda ja suuremates linnades liigub üha enam üüriinvestoreid oluliselt kasumlikuma lühiajalise üüriäri suunas. Airbnb ja sarnased veebirakendused on heaks võimaluseks turistidele soodsat majutusteenust pakkuda,“ selgitas Sooman.
„Seega, kuniks jagub turiste, seniks jagub ka kinnisvaraturgu. Siin on ainult üks konks – maailmamajanduse jahenemise korral on reisimine esimene asi, mille inimesed oma eelarves maha kriipsutavad ja investoritel soovitan koguda puhvrit plaani B jaoks,“ ütles ta. „Kui kaovad ka Ukraina ehitajad, siis on tihedamas konkurentsis ka pikaajaliste üürnike leidmine raskem, nii et arutult endale pangalaenudega üürikorterite kokku kühveldamine ei tundu eriti jätkusuutlik tegevus,“ lisas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Viimaste aastate jooksul on toimunud agar kinnisvara kokkuost, mis on viinud enamus suuremaid linnasid täielikku pakkumiste põuda.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aktiivne üürikorterite kokku ostmine ja uue kodu soetamisel vana vara üüripinna alles jätmine on viinud pakkumises olevate korterite valiku üha ahtamaks. „Paljudes Eesti linnades on rekordiliselt vähe pakkumisi ja see soodustab väga agressiivset hinnatõusu – majanduskeeli on hetkel totaalne müüjaturg,“ sõnas ta.
| TABEL: korterite pakkumiste arv | |||
| Linn | ajalooline maksimum | Septembris 2019 | Langus % |
| Tallinn | 11013 | 4167 | -62,2 |
| Tartu | 2820 | 1046 | -62,9 |
| Pärnu | 1546 | 746 | -51,7 |
| Narva | 1034 | 618 | -40,2 |
| Kohtla-Järve | 707 | 285 | -59,7 |
| Jõhvi | 222 | 117 | -47,3 |
| Rakvere | 338 | 77 | -77,2 |
| Viljandi | 385 | 106 | -72,5 |
| Paide | 136 | 34 | -75,0 |
| Valga | 311 | 29 | -90,7 |
| Võru | 495 | 53 | -89,3 |
| Kuressaare | 226 | 73 | -67,7 |
| Haapsalu | 309 | 78 | -74,8 |
| Rapla | 84 | 32 | -61,9 |
| Kärdla | 23 | 5 | -78,3 |
| Põlva | 144 | 15 | -89,6 |
| Jõgeva | 148 | 24 | -83,8 |
| Allikas: kv.ee | |||
Septembri alguse seisuga on Tallinnas ja Harjumaal müügis 2300 uut korterit, alles suve alguses oli valikus üle 2700 uue elamispinna.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pakkumise vähenemisel on mitu põhjust. „Vahepeal tundus, et uusarendusi tuleb turule peale liiga palju ning pangad hakkasid rahastama ainult korraliku referentsiga arendajaid, nn „ühepäevaliblikad“ saadetakse kohe selg ees pangakontorist välja. Teiseks on paljud arendajad muutunud tuleviku osas märksa ettevaatlikumaks ja mõõdavad 9 korda, enne kui kopa maasse löövad. Kolmandaks on tung uute korterite järgi jätkuvalt suur ja 80 protsenti korteritest müüakse maha paberil,“ rääkis Sooman.
„Kõige eelneva valguses on ka arusaadav, miks uute korterite hinnad pidevalt tõusevad. Kui maja valmimist ootama jääda, siis tuleb tihtipeale 10-15% rohkem maksta, lisaks on valikus alles kas kõige uhkemad või kõige kehvema planeeringuga elamispinnad,“ lisas ta.
Käesoleva nädala alguses oli Eestis alles troopikapalavus, kuid nädalavahetuseks lubab ilmateade juba esimesi öökülmasid, millega kaasneb tavaliselt ka jäide.
Pindi Kinnisvarahalduse haldusosakonna juht Reimo Roze ütles, et igasse trepikotta ja eramusse tasuks esimene graniitgraanulite kott valmis osta. „Kui hommikul õue minnes on pool majarahvast selili maas, siis on juba hilja. Minge kohe ehituspoodi ja visake graanulikott auto pagasiruumi. Kui ilmateade lubab jäidet, ei ole ka septembri keskel esimese ennetava libedusetõrje tegemine häbiasi,“ lisas Roze.
Eesti kinnisvarahinnad on jätkuvalt kõrgpunktis – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes juulis vaid 0,1% ehk 1 euro võrra ja püsib rekordilähedasel tasemel 1546 €/m².
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tehingute arv on viimastel aastatel jäänud samaks, kuid väga suure osa hinnatõusust on andnud tehingud uhiuute või lihtsalt väga heas seisukorras korteritega. „See on heade aegade fenomen – ostetakse vara, mis vajab vähe lisatööd. Kui turgudel midagi nihu läheb, näeme taaskord, kuidas nõutuimateks elamispindadeks muutuvad odavad ja räämas pinnad, mida omanikud tasapisi ise üles putitavad,“ lausus ta.
Juunis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1547 €/m², mis on ka ajalooline rekord. Kui juunis tehti indeksilinnades 1257 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv 1313.
Võrdluseks – 2018. aasta juulis tehti indeksilinnades 1240 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Suurlinnade üksikuks jäänud pensionärid müüvad oma vara maha või üürivad selle välja ning kolivad Ida-Virumaa odavat kinnisvara ja ilusat loodust nautima.
Pindi Kinnisvara ida-regiooni juht Rene Zorin ütles, et pensionärid, kellel ei ole Tallinnas, Tartus või mujal kallimas linnas peret ning teisi lähedasi, on avastanud Ida-Virumaa odavad kinnisvarahinnad ja looduslikud võlud.
„Osad ostavad endale Narva linna, selle külje alla või näiteks Sillamäele korteri lisaks ja annavad kallimas linnas paikneva vara üürile, teenides nii korralikku pensionilisa. Osad müüvad vana vara maha ja jätavad hinnavahe endale mustadeks päevadeks või reisirahaks,“ kirjeldas Zorin.
„Me ei räägi praegu üksikutest või paarikümnest näitest, vaid see on tõsiselt süvenev trend ja sellekohane nõudlus kasvab iga päevaga,“ rääkis Zorin. Ta lisas, Ida-Virumaa tormiline areng annab trendile ainult hoogu juurde, kuna kunagised räsitud Ida-Virumaa tööstuslinnad on muudetud taas kauniteks ning ka turvalisusega ei ole neis probleeme enam rohkem kui mujal.
Eelmisel kuul tegid Lasnamäe korteriomandite tehingute hinnad 14%-lise hüppe – keskmine ruutmeetrihind 1792 €/m² teeb silmad ette nii Mustamäele kui Haaberstile.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tavapäraselt on Lasnamäe siiski teistest linnaosadest mõnevõrra odavam. „Uurisime hoolikalt tehingustatistikat ning selgus, et just juulikuus sõlmiti Lasnamäel palju uusarendustega seotud asjaõiguslikke müügilepinguid, mis korraks hinna üles ajas,“ lausus ta.
„Võime rahustada kõiki murelikke – Lasnamäed pole vaja peatada, Lauluväljak on jätkuvalt ehitusvaba tsoon ning tegemist oli ajutise hüppega,“ lisas Sooman.
Augustis on Tallinnas ja Harjumaal müügis veidi üle 2400 uue korteri, selline tase oli viimati aasta tagasi.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kevadkuudel oli pakutavaid uusi kortereid üle 2700 ühiku, seega on langus olnud üle 10 protsendi.
„Jäägi langusel on kaks põhjust. Esiteks rabab noorem põlvkond jätkuvalt uusi kortereid, meie andmetel tehti ainuüksi juulis üle 400 broneeringu. Teiseks on arendajad ettevaatlikuks muutunud – üha rohkem peljatakse kaugusest kajavaid kriisihoiatusi ja eelkõige tulevad arendajad välja väikesemahuliste ja soodsamate arendusprojektidega, mida saab kiirelt müüa, kesklinna kõrghoonete ehitamiseks enam keegi naljalt koppa maasse ei löö,“ lisas Sooman.
Kuna Eesti heitlikus kliimas võib kütteperiood alata juba lähiajal, on viimane aeg valmistuda kütteperioodiks.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et tavaliselt alustatakse majade kütmisega juba septembris. „Isegi kui päevad on veel soojad, siis öine niiskus tuleb välja kütta ja selleks ajaks peaks kõik hooldustööd tehtud olema,“ selgitas ta.
Tema sõnul on enimlevinumad kütteperioodiga seotud hooldustööd korstnapühkimine, küttesüsteemide läbipesu ning gaasikatelde puhastamine.
„Soovitame tungivalt neid töid mitte kütteperioodile jätta, sest siis on meistrimeeste järjekorrad nädalate pikkused ja vaid poolenisti soe või suitsu täis tuba pole kellelegi meeldiv,“ lisas Udam.
Eesti kinnisvarahinnad on ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis juunis 7,8% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1544 €/m².
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Eesti kinnisvaraturg on hetkel paradokse täis. „Väikelinnade tehinguaktiivsus on madal, ka Tallinna ja Tartu järelturul pole kindlasti parimad päevad, kuid noorte perede uute korterite janu ajab suuremates linnades tehinguhinnad üles,“ sõnas ta.
„Elamispindade tehingute arv on pigem kerges langustrendis, kuid ometi hinnad tõusevad, kommertsvarade likviidsus on madal. See ei ärata terve turu suhtes ülearu suurt usaldust,“ rääkis Sooman. „Kinnisvaraturg võiks olla ideaalis nagu neliveoline maastur, mille kõik rattad veavad, hetkel pole isegi kindel, et vedavaid rattaid üle ühe oleks,“ lisas ta.
Mais oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1432 €/m². Kui mais tehti indeksilinnades 1420 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1257.
Võrdluseks – 2018. aasta juunis tehti indeksilinnades 1404 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 1,4 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 147 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Eestis on nüüdseks 4 linna, kus korterite ruutmeetri eest makstakse keskmiselt üle 1000 €. Lisaks suurlinnadele liitus „klubiga“ ka Saaremaa keskus Kuressaare.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Kuressaare hinnatase pole ülearu üllatuseks, sest Saaremaa on populaarne suvituskoht ning lisaks on sealne ettevõtlus heal järjel. „Mida jõukamad on ettevõtted, seda paremini läheb seal töötavatel inimestel ja saarlaste töökust arvestades pole imestada, et nende tooted ja teenused väga konkurentsivõimelised püsivad. Aktiivne majanduselu kajastub ka kinnisvarahindades, sest Saaremaal on üha rohkem inimesi, kes saavad endale lubada heas asukohas ja seisukorras elamispindasid,“ tõdes Sooman.
| Maakonnakeskuste (+ Narva ja Kohtla-Järve) korterihinnad | ||
| Linn | Keskmine hind (juuni 2019, €/m²) | |
| Tallinn | 1988 | |
| Tartu | 1522 | |
| Pärnu | 1341 | |
| Kuressaare | 1070 | |
| Haapsalu | 832 | |
| Rakvere | 816 | |
| Rapla* | 733 | |
| Viljandi | 688 | |
| Kärdla** | 571 | |
| Võru | 560 | |
| Põlva | 495 | |
| Paide | 484 | |
| Narva | 441 | |
| Jõgeva | 309 | |
| Jõhvi | 268 | |
| Valga | 178 | |
| Kohtla-Järve | 102 | |
| * mai andmed | ||
| ** 3 kuu keskmine
Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet |
||
Kuna uute korterite turg on jätkuvalt kuum, siis on veninud ka lihtsamate mööblidetailide tarneajad kuude pikkuseks, köögimööbel tuleb tellida suisa kuni pool aastat ette.
Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt müüdi Tallinnas ja Harjumaal ainuüksi käesoleva aasta esimeses pooles 1600 uut korterit.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kui järelturul ostetakse tihti korter kasvõi osalise mööbliga, siis uute korterite puhul peavad pered sisustamisega alustama nullist ning suur tehingute arv mõjutab kohe ka mööbli tarnaegu.
„Isegi magamistoa voodit ja kummutit tuleb oodata 6-8 nädalat, köögimööblite ettetellimistähtajad on aga veninud isegi kuni poole aasta pikkuseks,“ rääkis ta. „Täna on mööblimüüjate pidu ja kõige rohkem võidavad need, kes suudavad kauba kiirelt kohale toimetada,“ sõnas Sooman.
„Soovitan kõikidel uue korteri ostjatel esimesel võimalusel mööblit valima hakata, sest kui oodata maja valmimiseni, tuleb magada mõni aeg vanadel madratsitel ja muna praadida matkapliidil,“ lisas ta.
Vähesed teavad, et isegi linnakeskkondades võib siseruumi õhk olla saastatum kui õues ja seda tuleb igapäevaselt tuulutada.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et ka kõige moodsam ventilatsioonisüsteem ei pruugi akende avamist ja tubade tuulutamist asendada. „Ventilatsioonisüsteemid on projekteeritud nn standardiseeritud kasutusmudeli järgi, ehitatud valdavalt kõige odavamate seadmetega ning tasakaalustatud siis, kui ruumid on ilma sisustuseta. Ma pole kohanud veel ühtegi 100% standardile vastavat elustiili,“ rääkis ta.
„Aknaid võiks lahti hoida vähemalt kord päevas vähemalt viis minutit, soovitatavalt tasuks aga seda protseduuri tiheminigi teha,“ sõnas Udam.
Tema sõnul on ka Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri poolt tehtud uuringu kohaselt siseõhu saastatus üks oluline terviseprobleemide tekitajatest. „Saastet tekitavad värvid, mööbel, tolm, deodorandid, pesuvahendid ja muud sajad erinevad kodutarbed, mille mõjust meil aimugi ei ole ning selle kõige kõrval võib majaesise tänava õhk olla oluliselt kvaliteetsem ja seda isegi tihedas linnakeskkonnas,“ selgitas Udam.
„Olgu õues soe või külm, tuulutage tube tihedalt ja teie keha tänab teid,“ lisas Udam.
Majandustõusude ajal toimub alati järsk valglinnastumine ja inimesed kipuvad eramutesse elama, rasketel aegadel tõmbutakse aga kokku ja aja- ning rahasäästu nimel kolitakse tagasi linnakorteritesse. Kumba usku siis eestlane on?
Pindi Kinnisvara Harju ja Lääne regiooni müügijuht Julia Leeman ütles, et sellele küsimusele polegi kerge vastust anda, kuna nii massiline majadesse kolimine kui neist loobumine on mõlemad äärmuslikes tingimustes tehtud otsused. „Ühel juhul on rahaline võimalus teostada oma seni kättesaamatu olnud unistus, aga see ei kinnista siiski püsivat veendumust, teisel juhul ollakse tihti sundseisus ja tehakse raskeid ratsionaalseid otsuseid,“ selgitas ta.
Leeman ütles, et korteris elamine on oluliselt mugavam ning anonüümsem, eramajade puhul on aga privaatsus märksa suurem, kuid ka tööd rohkem.
„Kui me aga jälgime mõne perekonna elulugu läbi kinnisvaraprisma, siis hakkavad ajajoonelt välja hüppama erinevate majade, suvilate või maatükkide kasutamised, olgu nende omanikuks siis pere ise, mõne pereliikme vanemad või sõbrad. Muidugi ei sobi suvila, ridamaja või eramu kõikidele, kuid valdavas enamuses on siiski trendina tajuda, kuidas inimesi kisub värske õhu, loodusliku elukeskkonna ja suurema privaatsuse poole,“ arutles Leeman. „Korterite vähene hooldusvajadus ja lähedus töökohale annab argipäevaselt eelise korteritele, kuid tegelikult otsib eestlane vabal päeval kohe kosutust õunapuude lõikamisest ja hoovis grillimisest,“ ütles ta.
„Kokkuvõtteks julgen väita, et küsimus pole tegelikult üldse rahvuses ega kirjanduslikes metafoorides, kuid meis kõikides elab siiski vaikselt edasi üks Vargamäe Andres, kes tahaks loojanguvalgel oma krundil seista ja valdustele pilk peale heita,“ lisas Leeman.
Pindi Kinnisvara avaldab esmakordselt nelja suurema linna korterite hinnagraafikud alates ajast, mil riiklikult hakati tehingute statistikat säilitama.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pilguheit minevikku on heaks meenutuseks, mis ülekuumenenud maailmamajanduses juhtuda võib. „Ehkki tänaseks on Tallinna ja Tartu korterite hinnad kunagisest kõrgtasemest ammu läbi põrutanud, on tõus olnud stabiilne ja arenenud kooskõlas inimeste sissetulekute ja majanduse üldise kasvuga,“ lausus ta. „Samas oleks narrus eeldada, lineaarselt kasvav graafik igaveseks selliseks jääb, kõik turuosalejad peaksid arvestama plaaniga B, et hinnatõus peatub täielikult ning plaaniga C, et hinnad võivad tulevikus ka mitmekümne protsendi võrra langeda,“ lisas ta.
2019. aasta mais tõusis Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks 0,1% võrra 1432 eurole ruutmeetri kohta.
Aprillis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1430 €/m². Kui aprillis tehti indeksilinnades 1343 korteriomandi tehingut, siis mais oli tehingute arv 1420.
Võrdluseks – 2018. aasta mais tehti indeksilinnades 1445 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet
Väikeinvestorid on leidnud uue kasumliku ärinipi, mille käigus muudetakse paneelmajade kolmetoalised korterid köögi elutuppa nihutamisega neljatoalisteks. Kasum on suur, kuid ostja riskid selguvad alles siis, kui korteris peaks tekkima kindlustusjuhtum.
Tehinguregistri järgi on kehvas seisus kolmetoaliste ja hiljem samade korterite remonditud kujul neljatoalistena müügil hinnavahe umbes 30 000 eurot, kusjuures remondile kulub ca 15 000 ehk investori kasum on korterilt umbes 15 000 eurot.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et lihtsalt räämas korterite ostmine ja nende müügi eesmärgil üles vuntsimine ehk flippimine ei tooda enam eriti palju kasumit. „Nüüd muudetakse tubade arvu – kööginurk paigaldatakse elutuppa ja köögist tehakse väike magamistuba – tihti ilma projektita või poolikute kooskõlastustega, sest seadus jätab siin väga palju tõlgendamisruumi,“ ütles Sooman. „Kusjuures tehniliselt võttes ei peagi veetorude või pliidi elutuppa vedimist kooskõlastama, aga kui halbade asjaolude kokkulangemisel on vaja põlengu või veekahjustuse tõttu hüvitist nõuda, tekivad kindlustusseltsidel õigustatud küsimused – miks on eksplikatsiooni järgi kööki ette nähtud torustik, ventilatsioon ja elektriseadmed üleüldse elutuppa paigaldatud ja kas see pole mitte tehnosüsteemide muutmine, mille alusel saaks kahjuhüvitise maksmisest keelduda?“ selgitas Sooman. „Praktika veel puudub ja seetõttu on ostja jaoks tegelikult alati väike kirves pea kohal,“ lisas ta.
Paljudes vanades korrusmajades on kunagised helikindlad malmpüstakud vahetatud läbimõtlematult õhukeste plasttorudega, mistõttu iga veesorin kostab naabrite tualettruumi. Püstakud peavad olema alati helikindlad!
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et naabrite tualettruumides toimuv ei kaja läbi vahelagede, vaid helikandjateks on kehvalt asendatud püstakud. „Vene ajal pandi majja paksud malmtorud, mis igasugused helid kinni püüdsid. Kokkuhoiu nimel või läbimõtlematusest vahetati aga ajahambale jalgu jäänud metalltorud hiljem plastmaterjali vastu, kuid heliisolatsiooni peale ei mõelnud keegi“, rääkis ta.
„Kui majas on veel püstakud vahetamata ja plaan seda teha, siis valige kindlasti heliisolatsiooniga torud, kui aga veesorinad hakkavad teid juba hulluks ajama, siis tuleb häirivad püstakud isolatsioonimaterjaliga katta,“ lausus Udam.
Klientidega suhtlemine paneb Sul silma särama!
Oled rõõmsameelne, hea suhtleja ja kuulaja, algatusvõimeline ning sihikindel!
Oled tulemustele orienteeritud ja Sind motiveerib eesmärkide poole püüdlemine!
Oled aus, kohusetundlik ja täpne ning oskad töötada iseseisvalt! Võid omada ka varasemat aktiivse müügitöö kogemust!
Pindi Kinnisvaras on Sinu jaoks kõik olemas:
• professionaalne meeskond
• sõbralik ja toetav töökeskkond
• väljaõpe oma ala parimatelt
• paindlik töögraafik
• töötulemustest sõltuv tasu
Ootame sinu CV-d koos lühikese motivatsioonikirja ja märksõnaga „liider“ aadressile: meiega@pindi.ee.
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes aprillis 1,3% võrra 1430 eurole ruutmeetri kohta, kusjuures sarnane hinnatase oli ka juba 2016. aasta lõpus.
Märtsis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1449 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1315 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1343.
Võrdluseks – 2018. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1249 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et korterite hinnatase on viimased paar aastat üles-alla pendeldanud. „Tehingute arv ega ka stabiilne hinnatase ei toeta kuidagi rahva seas levivaid jutte kinnisvarabuumist,“ lisas Sooman. „Pangad on ettevaatlikud, ostjad on ettevaatlikud, ainus õilmitsev sektor on hetkel uusarenduste turg, kuna noored pered eelistavad vanale elamufondile uut vara,“ selgitas ta.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6,1 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo
Uusarenduste turg on jätkuvalt kuum ja vaid viiendik korteritest müüakse peale hoonete valmimist, lõviosa aga ostetakse „paberi pealt“.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Tallinnas ja Harjumaal tuleb uue korteri ostmisel arvestada, et hoone valmimiseks on kõik pinnad juba müüdud. „Kokku on turul pakkumises üle 2700 korteri, kuid valmis kortereid on müügis vaid veidi üle 500 ühiku. Kusjuures paljude majade puhul pole valmimise hetkeks alles ühtegi korterit,“ selgitas ta.
Sooman ütles, et aprillis müüdi ja broneeriti Tallinnas ja Harjumaal kokku 400 uut korterit. „See on väga kõva tempo, mis teeb silmad ette ka kunagisele buumiajale. Ainsaks erinevuseks on asjaolu, et pruugitud korterite turg kiratseb, sest turul aktiivsed noored vanuses 25-35 aastat ei tunne vana elamufondi vastu erilist tõmmet,“ rääkis ta.
Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringu kohaselt on Tallinnas ja Harjumaal müügis üle 2700 uue korteri kokku 116 arendusprojektis. Keskmine pakutavate uute korterite ruutmeetrihind on 2602 €/m².
Nõukaaegsete paneelmajade suurimaks miinuseks on kehv sisekliima, mida on võimalik õhutusklappide paigaldamisega soodsalt parandada.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et paneelmajade sisekliima ehk siseruumide õhukvaliteet halvenes järsult, kui puitakendega projekteeritud hoonetele paigaldati õhukindlad pakettaknad. „Nutikamad ühistud pöörasid kohe tähelepanu ka ventilatsioonile, kuid Eestis on tuhandeid kortereid, kus perekonnad elavad siiani umbses korteris,“ rääkis ta.
„Kui hoone renoveerimistööde jaoks raha napib, siis saab sisekliima probleemid lahendada aknapakettidesse paigaldatavate õhutusklappide abil. Soovitan tungivalt kõikidel selle peale mõelda, sest seos õhu kvaliteedi ja inimeste tervise vahel on ammu tõestust leidnud,“ kinnitas Udam.
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,5% võrra 1443 eurole ruutmeetri kohta, tehingute arv oli tugevas kasvutrendis.
Veebruaris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1436 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades 1150 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1315.
Võrdluseks – 2018. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1182 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 5,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 131 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.