Elis, Author at Pindi - Page 23 of 23

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul püüab riik täita olulist tühimikku üüriturul, kuid kinnisvaraga tegelevad ettevõtjad peavad plaani ettevõtjavaenulikuks.

Juba mõnda aega küpsenud plaani ehitada 6000 riiklikku üürikorterit hakatakse ellu viima järgmisest aastast, need valmivad 2020. aastaks pilootprojektina Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kirjutab Äripäev.

Pindi Kinnisvara partner Peep Soomani sõnul muudab erasektoriga konkureerimine Eesti riigi ebausaldusväärseks investeerimiskeskkonnaks, sest investeerimiskliima ja mainekuvand on investorite jaoks oluline argument, kas siia raha paigutada või mitte.

„Kinnisvaraäri ei ole ju tegelikult riigi funktsioneerimiseks vajalik tegevus ja sellepärast ma nimetangi seda poliitpopulismiks. Sellega selgelt püütakse valijate hääli, aga lõppkokkuvõttes paisatakse investeeringute keskkond segamini, andmata endale täiel määral aru, missugusena sellised otsused väljapoole võivad välja paistma hakata,“ ütles ta.

Firma lubab Valga moodsaima kortermaja elanikega täita

Valga moodsaim kortermaja on aastaid seisnud suures osas tühjana – nüüd aga on kõik vabad korterid omandanud firma, kellel plaan need kõik lähiaastatel elanikega täita.

Põhikooli vastas asuv Kungla 21 on Valga uusim lõpuni valmis ehitatud korruselamu. Paraku oli seal alates valmimisest 1990. aastate algul kuni selle kevadeni õnnestunud müüa 32 korterist vaid 10. Põhjus on seni elamispindade eest küsitud kõrge hind.

Nüüd püüab majale elu sisse puhuda Valgast võrsunud ärimehe Indrek Kasekampi firma Kungla Kodu OÜ, kellel õnnestus kõik seni müügis olnud pinnad eelmiselt omanikult Trendnet OÜ-lt omandada. Uus ettevõte usub, et korterite praegune hind – vahemikus 17 000 ja 32 000 eurot – võimaldab neile paari aastaga omaniku leida.

“Plaanime müüa üks-kaks korterit kuus. Võib-olla kaks-kolm ei lähegi müügiks, vaid üüripindadeks. Oleme arvestanud, et viimased korterid saavad elanikud hiljemalt 2017. aasta teises pooles,” käis Kasekamp välja konkreetse plaani.

Et see nii ka läheks, on ettevõtte korterite müügiga tegelema palganud varemgi Valgas kinnisvara alal tegutsenud, kuid viimastel aastatel bussijuhi, jõuluvana ja pillimehena leiba teeniva Martin Kasepuu, kes masuajal kinnisvara valdkonnas kõrvetada sai. Kasepuu ise tollest perioodist eriti rääkida ei soovi – nendib vaid, et lasi lähisugulasest kinnisvarahail endal naha üle kõrvade tõmmata.

Kasekamp kinnitas, et Kasepuud soovitas talle koostööpartneriks üks osanikest. Valgamaalasele teadaolevalt oli soovitaja Indrek Kasekampi isa Rein Kasekamp, kes koos Tartus registreeritud osaühinguga Singelton Kungla Kodu OÜ juhatusse kuulub.

Kasepuu sõnul korterite müük edeneb. «Sõlmitud on üks notariaalne leping, kolm inimest suhtleb korteriostuga seonduvalt pangaga, hulk ostuhuvilisi on veel huvi tundnud.»

Pindi Kinnisvara OÜ maakler Hans Heinjärv, kes aastaid Valga kinnisvaraturul tegutsenud, plaani hiljemalt järgmise aasta lõpuks maja elanikega täita realistlikuks ei pea, kuna Valgas puudub tema sõnul kohalik ostujõuline klientuur.

«Hind on üle kahe korra kõrgem Valgas müügil olevate paremate ühe- ja kahetoaliste korterite omast. Seega kliente tuleb leida Eesti teistest piirkondadest, kellele on selline hinnaklass isegi väga soodne,» tõdes Heinjärv.

Kasepuu sõnul on aga majas korteri omandamise vastu huvi tundnud ka kohalikke inimesi. «Näiteks üks vanahärra oli ammusest ajast ühetoalisi passinud, aga sobivat ei leidnud.»

Maja ühe suurima plussina tõi ta avara sisehoovi ja parkimiskohtade kõrval välja, et see on enamalt jaolt ehitatud veel siis, kui ei iga hinna eest odava ehitamise põhimõtet.

Ülalpidamiskulud olevat aga Kasekampi sõnul oluliselt väiksemad kui aastakümneid tagasi ehitatud korterelamutel. «Näiteks küttekulud, kuna maja on hästi soojustatud.»

Kasepuu sõnul aitab küttekulusid madalal hoida seegi, et majas on toimiv korteriomanike ühisus, kes teeb koostööd hoonet haldava Arkaadia Haldusega. «Tuleb anda au haldur Ene Pihule, kes suutnud tagada, et küttekulud on väga soodsad. Tühjades korterites on samas külmemal perioodil sees hoitud selline soojus, mis pole lasknud tühjadel korteritel niiskuma ega hallitama minna.»

Ka Pihu kinnitas, et hoone seisukord on igati hea. «Maja on soojapidavam kui nõukogude ajal ehitatud ja siiani renoveerimata majad.»

Positiivne on Kasepuu sõnul paradoksaalsel kombel juures ka asjaolu, et suurem osa majast on nii kaua tühjalt seisnud. «Kuna see juba 1993. aastal konserveeriti, jõudis maja paika vajuda. Nüüdseks on välja löönud kõik läbijooksud, mikromõrad ja muud taolised puudused. Oleme nendega püüdnud arvestada ka hinna määramisel.»

Kõige suurema puudusena tõi ta välja, et niiskusevöö on jäetud omal ajal panemata. Arkaadia tegeleb küll Kasepuu kinnitusel selle probleemiga – paraku küsivat kohalikud firmad selle puuduse kõrvaldamise eest tema hinnangul ebamõistlikult palju raha.

Positiivne on aga Kasepuu kinnitusel, et majal on juba olemas remondifond. Külmade ilmade saabudes on plaanis taotleda ka energiamärgis.

Indrek Kasekamp usub, et kui elamispindade müük hästi läheb, tuleb see kasuks ka linna korteriturule. «Suure tõenäosusega soovivad inimesed pärast eluaseme vahetamist müüa enda praeguse elukoha, kuhu omakorda võivad kolida iseseisvat eluteed alustavad inimesed või praegused üürnikud. Kui on rohkem valikut, ongi eeldused ostu-müügitehingute kasvuks loodud.»

Valga korterituru arengusse usub ka Martin Kasepuu. Ta loodab, et linnajuhtide püüded meelitada Valka linna investoreid tulemusteta ei jää. Koos investeeringutega aga suureneb lootus, et siia tuleb uusi inimesi, kes vajavad kvaliteetset elamispinda.

Ka Hans Heinjärv usub, et töökohtade võimalik lisandumine elavdaks kinnisvaraturgu. Samas rõhutas ta, et muutused kinnisvaraturul võivad aset leida aastate, mitte kuudega. «Oluline on seegi, et noori nii palju ei lahkuks.»

EKFL: Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös Swedbankiga korraldab 5. mail konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad annavad ülevaate hetkeseisust ja lähitulevikust kinnisvarasektoris.

Konverentsil selgub ka „Kinnisvara tegu 2015“ laureaat, kellele antakse üle Tauno Kangro skulptuur „Mees oma unistuste aknal“.

EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel tõdeb: „Eesti rahvas on jätkuvalt kinnisvara usku. Põhjuseks teadagi madalad intressimäärad, usu kaotus väärtpaberiturusse ja seisva raha „põlemine“. Sellest tulenevalt ka rekordid uusarenduste turul. Samas arendajatel hakkavad masust tingitud riiulile jäänud krundid lõppema. Ärikinnisvara poole pealt on turg tihe, siit ka küsimus – kas uus normaalsus?“

Pika traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Eesti majanduse väljavaated“ Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht.

„Eesti kinnisvaraturu taastumise eripärad. Mis on põhjustanud erineva kiiruse?“ Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ analüütik.

„KODA „liigutatav betoonmaja“ – uus mõtteviis elamise korraldamises“ Ülar Mark, KODA by Kodasema arhitekt.

„OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi“ Kaido Lemendik, Maksu – ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja.

„OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi“ moderaator Marko Pikani.

„Kes on klient ja milline on maakleri lepinguväline vastutus kinnisvaratehingu osapoolte ees“ moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Marje Josing, Andres Aavik, Jüri Kulbin, Avo Rõõmussaar, Arle Mölder, Gert Jostov, Kaido Lemendik, Jaanus Laugus, Aet Peetso, Andres Sooniste, Pille Pettai, Ilmar Räni.

Konverents toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt.4), moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara seeniorpartner Kalev Roosiväli.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Jagamismajandus jõuab ärikinnisvarasse. Bürooruumi saab rentida kas või mõneks tunniks

Möödunud aasta lõpus prognoosis Deloitte Center for Financial Services, et ärikinnisvaras on oodata radikaalseid muutusi, millega peaks iga ärikinnisvarasse investeerja arvestama.

Sarnaselt Uberi ja Lyftiga, mis muudavad inimeste arusaamu ühistranspordist ja isikliku sõiduvahendi omamisest, muudab jagamismajandus ärikinnisvara kasutamise põhimõtteid.

WeWorkja Regus rahuldavad äriklientide lühiajalist vajadust kontoripindade ja nõupidamisruumide järele nii päevakui ka tunnipõhiselt. Liquidspace on asendanud pikaajalised rangelt reglementeeritud üürilepingud lühiajaliste ning üüritava pinna suurust paindlikult muuta lubavate lepingutega.

Eestis on suurim selliseid teenuseid pakkuv firma Regus, millel on siin kaks keskust. Sügisel on lisaks plaanis avada jagatav büroopind Worklandi kaubamärgi all Tallinnas Hobujaama tänaval. Büroopinna operaatorfirma BPT Real Estate juhi Indrek Hääle sõnul muudab jagamismajandus võrreldes tavalise kinnisvaraga kinnisvarakasutuse põhimõtteid.

Eeliseks paindlikkus. Ärikinnisvarast rääkides peetakse siiamaani silmas peamiselt fikseeritud tähtajaga rendilepinguid. “Rääkimata sellest, et kontor ise on kindla suurusega,” märkis Hääl. “See sunnib ettevõtteid hoidma firmasid kindlas raamistikus, mis pole lihtne, kui ettevõte kasvab kiiresti,” selgitas Hääl. Ta lisas, et muutused toimuvad ärimaailmas kiiresti, sageli üleöö. See seab ettevõtja olukorda, kus on vaja paindlikke lahendusi.

on välja ehitanud bürooruumid, kus on olemas ettevõtjatele vajalik: lauad ja toolid, aga ka kööginurk ja kohvimasin. Ettevõtjal pole muud, kui kontorisse kohale tulla, end laua taga sisse seada, sülearvuti lahti lüüa ja tööle asuda, märkis Hääl.

Hääle sõnul ei jääda vaid inventarikeskseks, lisaks pakutakse sekretäriteenust, hoolitsedes nii telefonikõnede eest kui ka jagades kontoris posti laiali.

Ettevõtja maksab selle eest, mida ta kasutab. “Näiteks saab firma rentida mõneks tunniks koosolekuruumi, ilma et peaks selle eest kogu aeg maksma,” tõi ta näiteks.

Kasutaja seisukohast on jagamisbüroo eelis paindlikkus. Samuti on Hääle sõnul tähtis kokkuhoid. “Näiteks ei pea ostma mööblit – kui midagi läheb katki, parandame ise ära. Ettevõte ei pea tegelema kontorihaldusega, ta rendib ainult oma töölauda, muu on meie poolt hinna sees,” kirjeldas ta.

Hääle sõnul on mujal maailmas levinud ka käibepõhine jagamismudel. “Kui äril läheb väga hästi, siis jagatakse ka näiteks kasumit. Mujal Euroopas ja USAs on see väga levinud,” lausus Hääl. “Ma usun, et ka meil saab see populaarseks,” märkis ta.

Jagatud kulud. Eestis jagamisbüroo kogemusi esialgu napib, Leedus seda kasutanud Rootsi Kaubanduskoja Leedu filiaali tegevdirektori Jolita Bareikiene sõnul otsustati kontseptsiooni kasuks eelkõige filiaali asukoha pärast – see asub Leedus Vilniuse kesklinnas Gediminase avenüül. “Varem oli meil tavaline kontori rendileping,” märkis Bareikiene. “Jagamisbüroo eeliseks on, et administratiivsed kohustused on jagatud kõigi üürnike vahel. Nii on odavam. Lisaks kannavad kõigi teenuste eest hoolt operaatori administraatorid, mis on meile oluline, kuna meie kontoris töötab ainult kaks inimest,” rääkis Bareikiene. Tema sõnul annab see töötajatele võimaluse keskenduda tööülesannetele, kuna nad ei pea tegelema kõrvaliste asjadega.

Bareikiene jätkas, et filiaalijaoks on väga oluline ka tõik, et kõik muud teenused, nende seas koristamine ja turvateenus, on arvestatud hinna sisse. “Kui me peaksime nende asjade eest ise hoolt kandma, võib juhtuda, et mõni teenusepakkuja asub teises linna otsas, mis võtab omakorda aega,” lausus ta.

Kallis lõbu. Tundub, et tegu on kalli teenusega. Hindu kommenteerides jäi Hääl napisõnaliseks, märkides, et sihtrühmaks polegi firmad, kes alles esimesi samme teevad. “Me ei saa pakkuda väga odavat ruutmeetripõhist hinda, vaadata tuleb kogu paketi maksumust, kuna selles on palju tugiteenuseid,” märkis ta. Ta lisas, et kui mõelda kas või sellele, kui palju maksab ainuüksi kontorisisustuse ostmine, võib lõppkokkuvõttes teenus siiski odavamgi tulla. “Samuti ei tasu unustada, et ettevõtte käekäik ja vajadused võivad olla väga muutlikud,” lisas ta.

Hääle sõnul onjagamismajanduse mudeli peamine risk see, et operaator ei taba ära, mida turg ja kliendid soovivad. “Siis sa ei pruugi suuta oma teenust müüa. Meie risk on see, et kui me ei saa kõiki kohti täis, on see meie jaoks kulu,” selgitas Hääl.

Lätis ja Leedus on jagamismajandus büroopindade rendiäris juba väga populaarne, ütles BPT Real Estate’i juht Indrek Hääl. “Näiteks Riias on meil 1300ruutmeetrine äripind, mis on üle 80% täis müüdud. Vilniuses avasime hiljuti koha, mis oli juba enne avamist pooleldi välja müüdud. Huvi on suur,” rääkis Hääl. Ta kiitis, et büroopindade jagamisega tekib ettevõtete vahel sünergia. “Ettevõtja saab oma kabinetis tööd teha, aga samas ühisalas koos kohvi juues mõtteid vahetada. Nii võivad hakata sündima põnevad ideed.”

“Jagamismajandus on tehnoloogilise arengu üks kõrvalproduktidest, mis tekib ja areneb sõltumata majandussektorist. Kui tehnoloogia võimaldab piisava usaldusväärsusega mingit teenust pakkuda ja selle tulemusena tekib kasum, areneb nähtus, mida nimetame jagamismajanduseks.

Airbnb on selles asjas hea teenäitaja. Arvan, et on vaid aja küsimus, kui ka ärikinnisvara valdajad tulevad turule mudelitega stiilis kelder.ee või kabinet. ee, pakkudes huvilistele vastava ruumi üürimist.”

Rahval on raha palju ja suur osa liigub kinnisvarasse

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele – kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees – mida rahaga peale hakata?

„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse poolt teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on juba pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Igasugused võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Järgi jääbki kinnisvara. Asi mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida on võimalik päevapealt üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Kui me vaatame viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri, siis üha enam ostetakse korter või kaks ainult omavahendite eest just üürileandmise eesmärgil, inimesed ehitavad raske tööga kogutud raha eest endale nn neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade drastilist kukkumist vaja karta- unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas Tabur.

Tallinna ümbrus on tühjaks ostetud?

Pealinnas on kinnisvara kallis, seetõttu eelistavad paljud koduostjad linnalähedasi alevikke ja väikelinnu, kus praeguseks juba pakkumisi napib. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomani sõnul puudutab see peamiselt odavamaid piirkondi, mitte näiteks Tabasalu ja Viimsit, kus hinnad on Tallinnaga võrreldavad. «Sakus näiteks on korterite pakkumisi vaid 23, Saue linnas 17, Kiilis kolm ja Maardu linnas kõigest kaks,» märkis ta. «Praeguseks on nii, et kui soovid korterit Tallinna lähedal, siis valik võib olla ootamatult kehv.»

Uusarenduse ostjalt nõutakse hindamisakti

Uus võlaõigusseadus kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse ning see on suunanud pangad hindamisaktide nõude suunas ka uusarenduste ostjaid. Arendajaid tabas nõue ootamatult ning nad peavad seda tarbetuks aja- ja rahakuluks.

Eelmisest nädalast kehtib uus võlaõigusseadus, mis kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse. Eestis tegutsevad pangad kinnitavad, et on seda juba varemgi teinud, võttes uusarenduste puhul aluseks kinnisvara müügihinna. Ent seadusemuudatuse jõustumise päevast alates otsustas Eesti suurim pank Swedbank hakata kodulaenu taotlejatelt uusarenduste puhul nõudma peale müügihinna ka kinnisvarabüroo eksperdihinnangut.

Seega lisandub Swedbankist laenu taotlejale kohustus tellida objektile hindamisakt kinnisvarafirmalt, kes otsustab, kas arendaja küsitu on turuhinnaga kooskõlas. Koduostjale tähendab see ühelt poolt aja- ja rahakulu, sest tüüpkorteri puhul tuleb arvestada umbes 150 eurose väljaminekuga, maja puhul suurema summaga. Ent teisalt saab ostja kindluse, et ei osta uut kodu selle tegelikust väärtusest kallimalt.

Nordea ja SEB pangad kinnitasid, et üldjuhul piisab neile endiselt müügihinnast, kuid igat laenutaotlust vaadatakse eraldiseisvalt ja põhjendatud kahtluse korral – näiteks kui pangale tundub korteri hind liiga kõrge või arendaja on pangale tundmatu – küsitakse juurde ka eksperdihinnang. Varem on hindamisakt olnud laenutaotlejale (ka Swedbankil) kohustuslik just järelturu kinnisvara ostes. Nüüd, kui seadus on juba jõustunud, töötab rahandusministeerium välja ka määrust, mis täpsustaks kinnisvara hindamise nõudeid.

Põhjust, miks Swedbank laenutaotlejalt eksperdihinnangut kohustuslikuna nõuab, pank otseselt ei avalda. „Krediidiandja teeb ise otsuse, millisel juhul hindab ise tagatisvara turuväärtust ja millal peaks klient tooma eksperdihinnangu kinnisvarabüroost,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul ei ole põhjus uusarenduste hindade suur kõikumine, Swedbanki hinnangul hinnad hoopis stabiliseeruvad. „Üldise hinnataseme muutuseks põhjust ei näe. Harjumaal on koos müügitempoga kasvanud ka laojääk, mis on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast 2009. aastat,” lausus Siilivask.

Suurel reedel on Pindi kontorid suletud

Pinev konkurents hoiab hinna paigal. Uusi maju lisandub iga nädal

Vaatamata uute korterite üha kasvavale nõudlusele ei tõtta arendajad naljalt hindu tõstma.
“Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinna iga kuu umbes viis uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana,” rääkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

Soomani sõnul reguleeritakse hinda pigem sõltuvalt korteri asukohale majas. “Uus trend on majasisene väga suur hinnaerinevus,” selgitas ta.

Uue kortermaja ehituse väljakuulutamisel broneeritakse korteritest mõne nädalaga mitukümmend protsenti. “Osa broneeringuid küll langeb ära, kuna ostjad on ennast ülehinnanud, kuid huvi on sellegipoolest suur,” rääkis ta.

Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest juhtis tähelepanu, et kuigi ostumüügitehingute arv mullu kasvas, on pakkumiste, sh uusarenduste arv stabiilne ning tehinguhindade kasv kahel viimasel aastal mõõdukas. “Võib öelda, et tänavu püsivad korterite hinnad võrdlemisi stabiilsed ning tõusevad kuni 5%,” märkis ta.

Lest ennustas, et kallimate uute korterite müügiperiood pikeneb ning ülehinnatud korterid jäävad pakkumisse püsima, kuni nende hinda allapoole tuuakse.

Ostja kaupleb. Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on uute korterite müük sujunud üsna hästi, kuid tehingute hinnad on aastatagusega võrreldes pisut langenud.

Uute kortermajade puhul kauplevad ostjad Oja sõnul agressiivsemalt hindu alla. Viimase poole aastajooksul on Tallinnas ja Harjumaal turule tulnud hulk uusi kortermaju, rida- ja paarismaju. “Kraanad on püsti igal suunal, kuhu vaatad,” lausus ta.

Kuna eramute hinnad ei ole viimase paarikolme aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, konkureerivad linnaäärsed eramud Oja hinnangul edukalt Tallinna kolme- ja neljatoaliste korteritega. Uusi korterelamute arendusprojekte on ridamisi müügile tulnud ka Tartus, lisas ta.

Buumi aja trend tagasi. Linnakorterite kõrged hinnad on Pindi Kinnisvara tegevjuhi Lauri Taburi sõnul taas algatanud valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid. “Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest välja eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüd on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud,” märkis ta.

Sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab Taburi sõnul käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui ka taandarenguna. “On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puht majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kallid,” rääkis ta. “Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju – on ju lippaiaga eramu üks American Dreami põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisemaja looduslähedasema elukeskkonna ideaali,” lisas Tabur.

Ärikinnisvaras vaiksem aeg
Ärikinnisvaras sel aastal uusi suurprojekte oodata ei ole, sest varasemad aastad on olnud väga viljakad.
Domus Kinnisvara äripindade hindaja Toomas Vaksi sõnul on ärikinnisvara sektoris suurem laine ära olnud ja tõenäoliselt tuleb sel aastal uusi projekte juurde vähem. “Kinnisvaraturu tsüklilisust arvestades on see täiesti normaalne, sest pärast turunõudluse rahuldamist kulubki aega uute projektide käivitamiseks,” toonitas ta.

Arco Vara analüütik Anne Oja tõi esile, et ärikinnisvaras otsitakse endiselt rahavooga objekte, mille tootlus ületaks 7%. Tema sõnul ei ole sellised objektid otsa saanud, pigem on tekkinud olukord, kus neid ei taheta müüa või küsitakse madalamat tootlust pakkuvat hinda. “Müüja seisab silmitsi vajadusega oma raha paigutada, kuid rahapaigutusvõimalused on praegu ahtakesed,” rääkis Oja. Tallinna büroopindade üüriturul võib lähiaastatel oodata ülepakkumist ja vakantsi suurenemist vanemates hoonetes, lisas ta.

Mullu oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat üle kahe korra.
Turukapitalisatsioon oli 2014. aastal alla veerand miljardi euro, eelmisel aastal umbes 550 miljonit eurot.
Intressikeskkond soosis ja soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringuid. Siiani võtavad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad.
Pärast 2015. aasta osturallit on jäänud häid ning investorite kriteeriumidele vastavaid objekte vähemaks.
Pindi prognoosib, et investorid võtavad arutelu alla varasid, mis varem kõrvale lükati.

Lugeja: Riia ja Vilnius on venepärased kolkad, Tallinn on Baltimaade ainuke läänelik pealinn

Maakler: kinnisvarainvesteeringute turult on kõik hea ära ostetud

Eelmine aasta oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat enam kui kahekordselt.

“Turu kapitalisatsioon kasvas olulisel määral, kui 2014. aastal oli see alla veerand miljardi euro, siis 2015. aastal ca 550 miljonit eurot,” ütles Pindi Kinnisvara äripindade maakler Eduard Sorokin.

“Soodne intressikeskkond soosis ning soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringute tegemist. Siiani teevad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad,” rääkis Sorokin.

“Kuid seoses 2015. aasta “osturalliga” on jäänud häid ning investorite kriteeriumitele vastavaid objekte vähemaks ning valik on kitsamaks jäänud. Prognoosime, et investorid võtavad arutellu varasid, mis eelnevalt lükati kõrvale,” lisas ta.
Uute korterite müük kogub hoogu- tihti on majad juba valmimise ajaks välja müüdud.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et nõudlus uute korterite vastu pidevalt kasvab. “Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinnasse iga kuu ca 5 uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana ja pigem reguleeritakse hinnataset vastavalt konkreetse korteri paigutusele majas. Uueks trendiks on majasisene väga suur hinna diferentseerimine,” selgitas ta.

Prognoos: kodukulud võivad peagi 10% tõusta

Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringus prognoosis 64 protsenti vastanutest, et eestlaste kodukulud tõusevad järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti.

Tänavu jaanuaris läbiviidud küsitluses osales 39 eksperti Eesti suurematest kinnisvarafirmadest 1Partner Kinnisvara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Arco Vara.

Uuringu korraldaja, 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on majandusnäitajad stabiilsed ja seda peegeldavad ka kinnisvaraekspertide hinnangud. «Pigem nähakse mõõdukat hinnatõusu. Eesti kinnisvaraturg sõltub suuresti välistest teguritest nagu üldine maailmamajanduse olukord ning Rootsi pankade käekäik. Kui Rootsi majandus edeneb, siis jätkub pankadel siia ka laenuraha,» selgitas Vahter.

«Praegu on laenamine väga odav. Kaks kolmandikku vastanutest küll prognoosib, et kodulaenu intress tõuseb kolme aasta perspektiivis, kuid suurt kallinemist ei oodata,» rääkis Vahter. 1Partner Kinnisvara juhi sõnul on teine laenumakset mõjutav muutuja euribor ehk pankadevaheline intressimäär, mis on praegu Euroopa Keskpanga survel erandlikult negatiivne. «Maailmamajanduses on endiselt keerulised ajad ning tõenäoliselt hoiab keskpank intressimäärasid majanduse elavdamiseks ka edaspidi madalana. Seda prognoosisid ka kinnisvaraeksperdid, oodates, et euribor ei tõuse lähiaastatel üle 1-2 protsendi vahemiku,» sõnas Vahter.

Muudest kodukuludest prognoosis 54% kinnisvaravaldkonna ekspertidest, et elektri hind tõuseb järgmise kolme aasta jooksul kümnendiku. 21 protsenti vastanutest arvas, et hind kerkib viiendiku.

Valglinnastumise uus laine

Uued kortermajad lähevad Tallinnas kui soojad saiad

Linnaäärsed eramajad taas hinnas nagu buumi ajal

Noored on valmis üha rohkem broneerima korteri veel ehitamata majja, ent kui kõrgeks aetud korterite hindadele hammas peale ei hakka, otsitakse elamist linnaäärsetes eramajades.

Kõrged linnakorterite hinnad on taas algatanud nn valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid, teatas Pindi Kinnisvara. Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest väljaspool asuvatesse eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüdseks on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur sõnas ettevõtte teates, et sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui taandarenguna.

„On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puhtalt majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on muutunud võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kalliks,“ rääkis ta.

„Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju – on ju ka lippaiaga eramu üks American Dream’i põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisema ja looduslähedasema elukeskkonna ideaale,“ lisas Tabur.

Pindi: noorte jaoks on paneelmaja vaeste elupaik

Alla 30aastased noored pagevad võimalusel paneelmajadest ning soetavad kodu uude majja, märkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman

Tema sõnul on vabas Eestis üles kasvanud, praeguseks tööikka jõudnud vähegi edukamatele noortele paneelmajas elamine välistatud. „Nende jaoks on paneelmajakorter midagi uunikumi sarnast, mida vaadatakse kerge iroonilise muigega kui vanainimeste ja vaeste elukohta,“ rääkis Sooman.

„Peame uute korterite ostjate kohta ka vanusestatistikat: ca 2/3 ostjatest ongi alla 30aastased, samas vanemate varade puhul on ostjate vanus oluliselt kõrgem,“ kinnitas ta.

Uute korterite võidukäiku kinnitab ka hüppeliselt kasvanud uute elamispindade müük. Ainuüksi Tallinnas sõlmiti detsembris 317 uue korteri ostu-müügilepingut, sellist tulemust nähti viimati kinnisvarabuumi ajal.

„Paneelmajad on loomulikult ebaühtlasema sotsiaalse läbilõikega, rohkem amortiseerunud ja muude hädadega, aga õnn ei peitu tingimata ainult uues korteris,“ nentis Sooman, lisades, et paraku ei anna palju noored endale ka aru, et uue korteriga kaasnev suurem laenusumma on pikaajaline kohustus, mida tuleb kanda ka rasketel aegadel.

Kui suure korteri saab keskmise palga saaja?

Keskmise palga saaja saab Tallinnas viimase viie aasta jooksul endale muretseda järjest väiksema korteri, selgub Pindi Kinnisvara kogutud statistikast

Keskmise palga saaja saaks endale soetada järjest suurema korteri Pärnus, Tartus on ostuvõime viimastel aastatel suhteliselt paigal seisnud.

Hindandest hoolimata Tallinna elanikkond järjest suureneb. Veebruari hakul elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 439 906 inimest, teatas täna Raepress. Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra.

Stock office tüüpi äripinnad vallutavad turu

2016. aasta hittäripinnaks on saamas toode nimega stock office, milles on kombineeritud esinduspind-ladu-büroo

Stock office tüüpi pindade perspektiivi peetakse niivõrd suureks, et üks nende arendamisega seotud ettevõte on lausa püüdnud stock office sõnapaari patenteerida ja proovinud keelata kõikidel teistel kinnisvaraettevõtetel seda nime isegi üldnimetusena kasutada.

„Kõige kiiremini sõlmitakse üürilepingud Tallinnas sees asuvates stock office hoonetes ja Tartu mnt ääres. Heaks näide on Järveotsa tee 50c hoone, kus alles ehitatav hoone üüriti välja sisuliselt 4 kuuga,“ ütles Pindi Kinnisvara äripindade maakler Urmo Utar.

„Tallinnas sees on aktiivses pakkumises veel pinnad Järveotsa tee 50b ja Priisle 10, samas on teada, et sellise kontseptsiooniga pindu alles hakatakse suuremas mahus arendama ning tänavu on neid lisandumas turule palju, kuna nõudlus ületab pakkumist kordades,“ rääkis Utar.

Ta lisas, et kaubaks lähevad stock office tüüpi pinnad ka linnapiirist väljapool Tartu mnt läheduses, headeks näideteks on Läike tee 21 Mõigus ja Reti tee 14a Peetri alevikus.

Stock office hoonete üürihindade tase on Tallinnas sees 6-7,5 €/m² ja Tartu mnt ääres 5-6 €/m². Äripindade suurus on kokku kusjuures alates 500m². Enamus pindade omanikud soovivad anda neid üürile, samas kogub populaarsust ka enda äride jaoks pinna välja ostmine (võimaldatakse Reti teel, al 700 €/m²).

Noored pagevad vanadest paneelmajadest

Alla kolmekümne aastased noored pagevad võimalusel paneelmajadest ning soetavad kodu uude majja

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et vabas Eestis üles kasvanud, tänaseks tööikka jõudnud vähegi edukamate noorte jaoks on paneelmajas elamine välistatud. „Nende jaoks on paneelmajakorterid midagi uunikumisarnast, mida vaadatakse kerge iroonilise muigega kui vanainimeste ja vaeste elukohta,“ rääkis Sooman.

„Peame ka uute korterite ostjate kohta ka vanusestatistikat- ca 2/3 ostjatest ongi alla 30 aastased, samas vanemate varade puhul on ostjate vanus oluliselt kõrgem,“ kinnitas ta.

Uute korterite võidukäiku kinnitab ka hüppeliselt kasvanud uute elamispindade müük. Ainuüksi Tallinnas sõlmiti detsembris 317 uue korteri ostu-müügilepingut, millesarnast tulemust pole nähtud peale kunagist kinnisvarabuumi.

„Paneelmajad on loomulikult ebaühtlasema sotsiaalse läbilõikega, rohkem amortiseerunud ja muude hädadega, aga ega nüüd ainult uues korteris ka tingimata elu õnn ei peitu,“ nentis Sooman, lisades, et paraku ei anna palju noored endale ka aru, et uue korteriga kaasnev suurem laenusumma on pikaajaline kohustus, mida tuleb kanda ka rasketel aegadel.

Vaimse tervise õpetus toob tulu kõigile

Head tööandjad väärtustavad oma töötajate tervist: pakuvad tasuta sportimisvõimalusi, korraldavad käimisvõistlusi ja tervisliku toitumise loenguid. Enamasti pöörab töötajasõbralik ettevõte aga tähelepanu vaid inimese füüsilisele tervisele, vaimne tervis tuleb töötajal oma jõududega korras hoida.

Pindi Kinnisvara on üks neist ettevõtetest, kes on töötajate vaimse tervise teema võtnud oma südameasjaks

Koostöös MTÜga Peaasjad korraldatakse seminaride sarja, mille eesmärk on anda teadmisi psühholoogiast ning leida lahendusi elus, ka tööelus ettetulevatele keerulistele olukordadele.

Seminaride käivitaja ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Kalev Roosiväli tunnistas, et vaimse tervise olulisust organisatsioonis hakkas ta hindama ajapikku. Lähtekohaks sai isiklik kogemus ja arusaamine, kuivõrd vaimse tervise halvenemine võib mõjutada töövõimet.

“Olin 18 aastat ettevõtet üles ehitanud ja teinud seda sügava kirega, ent siis tekkis töö vastu totaalne huvikadu, ma ei tahtnud inimestega suhelda ega arvutitki lahti teha. Unepuudus, võimatus magada, aju töötas lakkamatult lahendusi otsides…,” kirjeldas ta. Roosiväli sai aru, et tal on vaimse tervise madalseis, aga arsti juurde ei läinud.

Üks sõber soovitas tallu sulaseks minna ning sellest keskkonnavahetusest oli ka abi. “Ma polnud enam kindel, kas ettevõtlus on see, millega edaspidi tegeleda tahan. Võtsin aja maha ja sõitsin Ugandasse, et endas selgusele jõuda,” meenutas ta.

Ei möödunud kaht nädalatki, kui Roosiväljal tekkis idee, et võiks Ugandasse ettevõtte luua, ning hakata seal naistepesu müüma. “Naljaga pooleks võin öelda, et tänu vaimse tervise kõikumistele sain kinnitust, et olen hingelt ettevõtja,” märkis ta.

Eestisse tagasi pöördudes sattus Roosiväli 2014. aastal arvamusfestivalile. “Jalutasin Paides Vallimäel ja parasjagu käis vaimse tervise seminar “Pole hullu!”. See, mida paneelis osalenud Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasjad rääkis, puudutas mind väga. Pakkusin välja, et tahan enda ainelisi töövilju vaimse tervise edendamisse suunata ning nii meie koostöö alguse saigi,” meenutas Roosiväli.

Vahepeal oli aga juhtunud veel üks sündmus, mis näitas, kuivõrd oluline on iga inimese haritus ja teadmised vaimse tervise teemadel, et aidata ennast ja anda asjakohast nõu sõbrale. Roosivälja hea sõber ja tugiisik tegi suitsiidi. “Tol hetkel nägin, kui harimatu ja võhiklik ma olin. Kuna ma ise olin tulnud madalseisust välja ravimiteta, pelgalt keskkonnavahetuse abil, soovitasin sõbralegi sama. Aga tema puhul see ei toiminud. Tal diagnoositi raskekujuline depressioon ja bipolaarne häire – ta vajas professionaalset abi, mitte reisi ümber maailma,” rääkis ta.

MTÜga Peaasjad võimalikku koostöövormi arutades leiti, et ettevõttes võiks alustada aastase seminaride tsükliga. “Norras näiteks on head tagasisidet saanud just need algatused, kus vaimse tervise teemadega tegeletakse ettevõtte sees: ettevõtte finantsnäitajad, inimeste töövõime ja lojaalsus paranevad,” loetles positiivseid mõjusid MTÜ tegevjuht Oidermaa.

Seminaridel käsitletavate teemade osas said Pindi töötajad kaasa rääkida – MTÜ pakkus valiku teemasid, millest inimesed huvipakkuvad välja valisid. “Esimesel kohtumisel rääkisin ära oma loo seoses vaimse tervisega ning julgustasin seeniorpartnerina inimesi sel teemal kaasa mõtlema. Deklareerisin kohe, et vaimse tervise teemadest rääkimine ja vabade päevade küsimine on ettevõttes aktsepteeritud,” märkis Roosiväli. Ta lisas, et seminarivormis vaimse tervise teemadega tegelemine annab inimestele võimaluse mõtestada nii iseennast kui ka oma kliente ja nende käitumist. Seminaride käigus on tehtud teste, et igaüks saaks ise hinnata oma seisundit ning õpitud on erinevaid lõõgastustehnikaid.

Pindis toimuvad kahetunnised seminarid üle nädala reedeti, osavõtt nendest on vabatahtlik. Osaleb umbes 15% kontorirahvast. Seminar toimub avatud kontoris, psühholoogi ja psühhiaatri juhtimisel. “Kui aasta algul alustasime, oli ka kohmetust, aga nüüd on see meie tööelu loomulik osa,” rääkis Roosiväli. “Mõtlesime kohe ka sellele, et mõnel inimesel võib olla vajadus spetsialistiga privaatselt midagi arutada. Ettevõte tasub esimese tunni nõustamise eest ja näiteks mina ettevõtte juhina ei tea, kes seda võimalust kasutavad.”

Kokkuvõtted projekti tulemuslikkusest tehakse aasta lõpul. Roosiväli on aga kindel, et tehtud kulutused on end juba praeguseks kuhjaga ära tasunud. “Ainuüksi ühe töölt lahkuda soovinud töötaja avatus on hindamatu tulemus. Probleemsete korteritega tegelenud kinnisvarahalduri viis vaimse tervise madalseisu tema töö ning ta soovis ettevõttest lahkuda. Ta rääkis oma lahkumise põhjustest ning leidsime talle teise töö, kus ta nüüd tulemuslikult toimetab,” tõi ta näiteks.

Roosiväli on aastate jooksul õppinud tähele panema, kui töötajate töötulemused drastiliselt kõiguvad või kui töötajat kontoris vähem näha on. “Kui kellegi töötulemused on kehvemaks läinud, ei saada me inimesi ära – on loomulik, et inimestel on madalseisud,” lisas ta.

Madalseisude lühiajalisus on hea nii inimese kui omaniku teenistusele. Konsultatsiooniäri sissetulek sõltub sellest, kui heas vormis konsultant on, inimene ei suuda müüa ega turundada, kui tal on madalseis. “Olen ka teistele juhtidele öelnud, et kui te ka isiklikult ei tunneta vajadust, siis tegelege siiski vaimse tervise teemadega. See pole kallis.”

Teadmatus on paraku päris suur, nentis Roosiväli. Vaimse tervise teemade käsitlemine ettevõtte sees on tema hinnangul väga oluline heade tulemuste saavutamiseks, lisaks rikastab see organisatsiooni kultuuri – tekib uus teemade ring, tänu millele inimesed õpivad üksteist paremini tundma.

Teemad, mida käsitleda, olenevad nii ühiskonna küpsusest kui organisatsiooni vanusest. “Näiteks raketina ettevõtlustaevasse lennanud start-up-firmade puhul võib olla teemaks üleväsimus, mida tänapäeva ühiskonnas kiputakse pahatihti lahendama kokaiini või ergutavate rohtudega,” rääkis Roosiväli. “Meie tegelesime ühel koolituspäeval praktikatega, mis aitavad parimal moel korraks aega maha võtta. Kui nüüd keegi hakkab kontoris tegema hingamis- või võimlemisharjutusi, ei vaata keegi teda imelikult,” jätkas ta.

Pindi seminaride sarja järgmiseks teemaks on tööstress ja läbipõlemine – kuidas seda leevendada ja ennetada, kuidas ohumärke ära tunda ja kuidas sellest toibuda. “Ettevõtte seeniorpartnerina soovin, et meil oleks vaimse tervise teema fookuses ka järgmisel aastal, võiks jätkata seminari vormis, aga tuua juurde ka grupiteraapia, supervisiooni.”

Pindi Kinnisavarahaldus OÜ kinnisvarahaldur Hannele Saar on üks neist, kes seminaridel osalemise positiivset mõju omal nahal kogenud. Enda sõnul saab ta nüüd stressiga paremini hakkama, mõistab paremini kolleege ja on motiveeritum.

Kui jaanuaris kogu organisatsioonile seminari kohta info laiali saadeti, siis tundus see mulle koheselt huvitav ettevõtmine. Ma polnud varem taoliste teemadega kokku puutunud. Tol hetkel tundsin ka veidi, et see võib enesele kasulik olla. Nüüd olen väga rahul, et otsustasin osaleda. Eredamad teemad, mis meelde on jäänud, käsitlesid keskendumist, emotsioone ning nende ära tundmist, konfliktide lahendamist, ärevusega toimetulekut, tööstressi, ajaplaneerimist ja eesmärkide seadmist.

Minu jaoks on kõige suuremaks võiduks olnud teadmine eneseteadvusest ehk teadlikkus enda käitumisharjumuste ja mõtteviisi kohta! Mõistan paremini, kuidas, kui kiirelt ja miks reageerin situatsioonidele erinevalt, kuidas toime tulla tööstressiga, kuidas seada endale realistlikke ja saavutatavaid eesmärke jms. Uut ja põnevat oli väga palju! Mõttetöö on olnud väga arendav kogemus.

Igal seminaril tegime vastavalt teemale ka praktilisi harjutusi – näiteks lõdvestav hingamine, pingeolukorra teadvustamine, empaatia tundmine suheldes ja enda mõtete jälgimine. Kõiki harjutusi on väga lihtne iga päev elus ja tööl järgida. Aeg-ajalt kasutan nüüd lõdvestavat hingamist tööpäeva keskel, et paremini keskenduda.

Samuti aitasid eneseteadvust kasvatada seminaridel tehtud testid hindamaks ennast käsitluses oleva teema suhtes. Testitulemuste järgselt arutasime kõik koos tekkinud probleeme ja saime kasulikke lahendusvariante.

Mida on seminaridel osalemine teie jaoks muutnud: kollektiivis, tööülesannete täitmisel, isiklikus elus?

Kindlasti mõistan paremini oma kolleege ja nende käitumist. Olen empaatilisem.

Tööülesannete täitmisel on abiks olnud ajaplaneerimise seminar, kus jõudsin järeldusele, et olen ühte päeva seadnud endale liialt palju eesmärke. Nüüd püüan olla realistlikum ning arvestan õpetatud pooletunnise ajavaruga. Kuna eesmärkide täitmine tekitab positiivseid emotsioone, on paremini planeerides mul üha sagedamini töölt lahkudes hea tuju.

Isiklikus elus olen hakanud ennast rohkem eneseteadvuse teemadel arendama. Mul on rohkem mahti vaba aja tegevusteks, oskan paremini lõõgastuda ning jätta töömõtted tööpäeva. Tunnen, et olen tööülesannete täitmisel rohkem motiveeritud ja tänu sellele ka ettevõttele kasulikum.

Vaata, kuidas muutusid aastaga kinnisvara hinnad suuremates linnades

Käesolev aasta möödus korteriturul suuremate tõusude või mõõnadeta, allpool on välja toodud Eesti suuremate linnade aastased kinnisvara hinnakõikumised.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et 2015. aasta oli eelkõige rahunemiseperiood. „Hüpped väikelinnades, kus turg on sisuliselt olematu, võivad olla mõjutatud üksikutest kallimate varadega tehtud tehingutest, kõige kõnekam on aga fakt, et Tallinnas ja Tartus on hinnad 12 kuu möödudes jäänud sisuliselt samaks,“ lisas ta.

Kinnisvaratehingute arv sööstis detsembris 2007. aasta tasemele

Pindi Indeks tõusis detsembris vaid ühe kuuga 7% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1335 eurot. Veel novembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1252 €/m².

2015. aasta detsembris tehti indeksilinnades kokku 1318 korteriomandi tehingut, millest rohkem oli tehingute arv viimati 2007. aasta juunikuus.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et lõviosa aktiivsusest andis Tallinna linn, kus tehti detsembris 899 korteriomanditehingut. Seda numbrit ületati viimati 2007. aasta mais. Sellegi poolest tema sõnum põhjust buumist rääkida, kuna aasta keskmisena on mahud jätkuvalt kunagisest buumiajast madalamad.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/ m²) on Pindi Indeks 89 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud kõikide korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Üheksal juhul kümnest saab kinnisvara hinda alla kaubelda

Üheksal juhul kümnest suudab kinnisvara ostja küsitavat hinda alla kaubelda, ehkki alla räägitav summa ei ole väga suur, jäädes keskmiselt viie protsendi ümber kuulutuses küsitud hinnast.

Arco Vara kinnisvaraanalüütik Anne Oja märkis, et eestlased on üldiselt väga tagasihoidlikud kauplejad. Teisalt on mõnikord inimesed liialt julged, alustades kauplemist liiga suurtes vahemikes. “Esiaglne pakkumine tehakse arvestamata omaniku huvisid. Näiteks kui teha pakkumine poolele hinnale, pole see tõenäoliselt väga realistlik,“ tõi ta näite, lisades, et sellisel juhul omanik ilmselt hinda ei langeta ning pigem kas vihastab või solvub. Oja märkis, et tema soovitus on alustada kauplemist 20 protsendi pealt.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et juhul kui hinna alla kauplemine ei õnnestu, ei peaks hinna allakauplemise võimalus olema otsene kriteerium positiivse või negatiivse ostuotsuse langetamiseks. “Tähtis on ikkagi hind ja asjaolu, kas see vastab ostja silmis objekti väärtusele, mitte asjaolu, kas hinda on olnud võimalik alla rääkida,“ selgitas ta.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on praegust kinnisvaraturgu silmas pidades kiire hinnakasvu periood läbi saanud ja müüki on jõudnud suur hulk arendusprojektide kortereid, mistõttu on mõnevõrra suurenenud ka kauplemisruum. Samas rõhutas ta, et kauplemisruum on siiski eelkõige objektiga seotud.

Portaali KV.EE juhataja Tarvo Keslon nentis portaalis adaur.ee, et KV.ee indeks on aastaga kerkinud märgatava 7,8% võrra. Ta selgitas, et indeksi tõusu taga on paljus uute korterite aktiivne pakkumisse lisandumine, mis kergitab pakkumiste koguhulga keskmist hinnataset, kirjutab 18. jaanuari Äripäev kinnisvara rubriigis.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri hinnangul on protsenti, kui palju ühe või teise kinnisvaraobjekti pealt alla kaubelda saab, raske esile tuua. “Tegu on nüansirohke valdkonnaga,” märkis ta. “Enamasti on nii, et mida unikaalsem ja kallim on vara, seda suuremad on ka kauplemiskäärid. Samas ei ole see absoluutne reegel, sest kui küsitakse liiga suurt allahindlust, siis müüki ei toimu,“ rääkis Vahter ja rõhutas, et kõik sõltub siiski vara unikaalsusest.

“Unikaalsus võib tulla kinnisvara asukohast, suurusest, kvaliteedist ja paljudest muudest teguritest. Näiteks kui on tegemist Tallinna kesklinnas paikneva 200 ruutmeetri suuruse ja igas suunas avarat vaadet pakkuva katusekorteriga, võib kauplemisruum ulatuda isegi üle 100 000 euro. Samas niinimetatud magalarajoonide tüüpkorterite puhul on kauplemisruum heal juhul mõni tuhat eurot,“ tõi ta näiteid.

Toompark märkis, et kiire hinnatõusu perioodil on olnud võimalik panna vara müüki turuväärtust ületava hinnaga. Aja jooksul on turuväärtus küsitavale hinnatasemele lähemale nihkunud ja see on aidanud müügitehinguni jõuda, küll tavapärasest pikema müügiperioodiga.

Toompark selgitas, et praeguses turuolukorras, kus kinnisvara kiire hinnatõus on asendunud stabiilsete või aeglaselt kasvavate hindadega, selline strateegia enam ei tööta. “Kui kinnisvaramüüjad proovivad tänasel turul inertsist endiselt endisaegseid müüginippe kasutada, peavad nad ühel momendil pettuma,“ hoiatas Toompark.

Ta lisas, et loodetavasti jätkub siis julgust ja arusaama, et turuväärtusest kallimalt pole võimalik müüja ja vajalik on ette võtta hinnakorrektsioon, mis võib vabalt olla nii-öelda mitteavalik ehk väljenduda mitte kinnisvaraportaalis märgitud hinnas, vaid ilmneda hinnaläbirääkimiste tulemusena.

Teisalt peab mõtlema pakkumise-nõudluse vahekorrale. Praegu on pakkumine vaikses langustrendis, ostjad teevad aga turul tehinguid. Sellised suundumused vihjavad, et hinnaalandamise ruumil ei ole põhjust laiemaks käriseda. Palju sõltub uusarenduse pakkumisest, mis mõjutab pakkumiste arvu tulevikutrende.

Kinnisvaraekspertide sõnul tasub müügi- ja üürihinda määrates läbi lapata erinevaid kinnisvaraportaale, ent soovituslik on konsulteerida ka spetsialistiga.

Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on esmane ning kõige lihtsam viis külastada kinnisvaraportaale. “Tavaliselt inimesed vaatavadki, kui palju küsitakse naabermajas sarnase korteri eest. See hind tavaliselt tehingusse aga ei jõua,“ lausus ta.

Oja selgitas, et need hinnad, mis on märgitud kuulutustes, on tavaliselt kõrgemad kui need, mis reaalselt tehingusse jõuavad. “Seetõttu oleks hea, kui saaks nõu pidada mõne maakleriga, kellel on ligipääs tehinguinfole,“ soovitas ta. Tõsi, see kehtib küll vaid objekti müügi puhul. Üürimise või rentimise korral tuleb piirduda üksnes pakkumistega, mida vahendavad kinnisvaraportaalid.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on üürimise puhul asi selles mõttes lihtsam, et lähenemine on puhtalt turupõhine ja baashinda, millest hinnad justkui allapoole minna ei saa, ei ole.

“Üüri puhul tasub arvestada, et kuulutused, mis on jäänud portaalidesse seisma, on tõenäolsielt üle turu hinna,“ märkis Oja ja täiendas, et korterid, mis üüritakse välja turuhinnaga, leiavad üldjuhul uue üürniku juba nädalaga.

Mis puudutab väikelinnasid, siis seal on Oja hinnangul üüriturg kujunenud veidi teistsuguseks. “Ma kaldun arvama, et seal antakse korterid välja pigem suusõnalise info põhjal,“ lausus ta ja märkis, et mõningate linnade puhul valitseb kinnisvaraportaalides tühjus.

Samas nentisid nii Toompark kui ka Oja, et tihti on esmase kinnisvara müügihinna määramine eraisiku ehk mitteprofessionaalse müüja jaoks raske probleem. Seetõttu soovitavad nad võimalusel abi küsida ekspertidelt.

Maakler: Maapiirkondade päästmine on hiljaks jäänud

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman leiab, et litsuse saamatus on teinud sajad tuhanded väikelinlastest ja maaelanikest varaomanikud õnnetuks.

Vaid harjulased võivad rõõmustada, sest väiksematest kohtadest tulevad noored pered pealinna paremale palgale ja vajavad ka kohta, kus elada, kirjutab Hiiu Leht.

Soomani sõnul on ülejäänud Eesti päästmiseks varsti pöördumatult hilja – juba praegu ei suudeta inimesi maapiirkondades kinni hoida. Viimase aja tendents on suure pealinnastumise valguses muutunud selliseks, et ettevõtjatel ei ole isegi võimalik enam väiksemates kohtades parimalgi tahtmisel töökohti luua, kuna töökäsi seal lihtsalt enam ei ole.

Hinnahüpped väikelinnades, kus turg on sisuliselt olematu, võivad Soomanni sõnul olla mõjutatud üksikutest kallimate varadega tehtud tehingutest. Kõnekas on fakt, et Tallinnas ja Tartus on hinnad kaheteist kuu möödudes jäänud sisuliselt samaks.

Riigi üürikorterid ähvardavad võtta arendajatelt leiva laualt