Esmakordselt toome välja võrdluse, kus vaatleme ainult aastatel 1971-1990 Tallinnasse ehitatud ehk peamiselt paneelelamute korterite hindasid.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et üldised kinnisvaraindeksid on head töövahendid konjunktuuri tajumiseks, kuid ostuotsuste tegemisel on detailne statistika oluliselt tõhusam. „Lõviosa Eesti elamufondist on ehitatud nõukaajal ja suurem osa neist ajavahemikus 1971-1990, mil rajati peamiselt paneelmajasid,“ rääkis ta.
„Nõukaaegne paneelmaja on keskmisest odavam ja erinevalt kallimatest varadest on tegemist oma olemuselt esmatarbekaubaga. Sestap on oluline jälgida just selle varagrupi likviidsust ja hinnataset, saamaks aimu turu tegelikest trendidest,“ selgitas Sooman. „Statistika kinnitab varem välja öeldud väidet – suurem hinnatõus on kinnisvaraturul ammu läbi ning edasist turu suundumust mõjutavad juba väga konkreetsed sündmused, olgu selleks intresside tõus, mõni poliitiline otsus või demograafiline muudatus,“ lisas ta.
TABEL
| Tallinnas aastatel 1971-1990 ehitatud korterite tehingute arv ja hind | ||||
| Tehingute arv | Hind €/m² | Hinnatõus aastas % | ||
| 2009 märts | 76 | 790 | ||
| 2010 märts | 156 | 719 | -9,0 | |
| 2011 märts | 118 | 734 | 2,1 | |
| 2012 märts | 151 | 823 | 12,1 | |
| 2013 märts | 151 | 946 | 14,9 | |
| 2014 märts | 189 | 1158 | 22,4 | |
| 2015 märts | 167 | 1212 | 4,7 | |
| 2016 märts | 183 | 1289 | 6,4 | |
| 2017 märts | 206 | 1355 | 5,1 | |
| 2018 märts | 168 | 1447 | 6,8 | |
| 2019 märts | 159 | 1500 | 3,7 | |
Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet
Kevadiste päikesepaisteliste ilmadega kipuvKasulik nipp: akende pesu tee peale tolmlemisperioodi!ad majaelanikud kohe ka aknaid pesema. Kui vähegi kannatab, siis on võimalik ennast kahekordsest tööst säästa, lükates aknapesu mai lõppu.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et akende pesemine on traditsiooniliselt osa kevadisest suurpuhastusest, aga kui elanik ei taha tööd varsti korrata, tasuks maja ümbritsevate puude tolmlemine ära oodata ja muidugi ka veenduda, et tänavate suurkoristused on enne tehtud. „Kui täna pesed aknad puhtaks, on kindel, et seda tuleb 6-7 nädala pärast uuesti teha,“ selgitas ta.
„Erinevad taimed tolmlevad erineval ajal ja ega aknaid ei peagi ainult kord aastas pesema, aga eriti pargi või metsapoolsete akende pesemisel tasuks eelnevat siiski silmas pidada,“ lisas Udam.
Kinnisvaraturu jaoks on uue valitsuse plaanidest kindlasti kõige kõnekamaks II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, mis lennutab tarbijate kindlustunde lakke ja suunab inimesed raha kulutama, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
„Kardetavasti hakatakse kuhjades ostma olmeelektroonikat ja soojamaareise, kuid kindlasti siseneb ka kinnisvaraturule hulk inimesi, kes varasemalt pole omafinantseeringu puudumise tõttu kodu osta saanud,“ rääkis ta. „Ühelt poolt on see tore, teiselt poolt veidi hirmutav,“ sõnas Sooman.
„Kahe aasta jooksul tehtavad pensionisamba väljamaksed tähendab sisuliselt seda, et järgmise paari aasta jagu ostjaid on juba turule sisse söödetud. See omakorda toidab teatud varagruppide ülekuumenemist. Lõpuks taandub aga kõik füüsikale – mida kõrgemale kivi visata, seda suurema kolinaga ta lõpuks maandub ja loodame, et oma pensionirahasid investeerivad inimesed halvema stsenaariumi korral kõigest ilma ei jää,“ hoiatas Sooman.
IKEA esinduse avamine Eestis mõjutab ka kinnisvaraturul osalejaid, sest sajad üüri- ja müügikorterid on sisustatud just IKEA odavmööbliga. Paradoksaalselt on seda Eestis aga esitletud kui möbleerimise viimast kõrgtrendi, mis põhjendavat kõrgemat hinda.
Esinduse avamine Eestis toob odavmööbli rahvale lähemale ning sunnib korterite omanikke oma möbleerimisvalikuid üle vaatama.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et harjumuspäraselt peetakse kõike põhjamaist Eestis ikka veel kalliks, ülimalt kvaliteetseks ja viimaseks moeröögatuseks ning seda rõhutatakse igal võimalusel. „Kunagi oli edukuse mõõdupuuks Jenkki närimiskumm. Vahepeal idealiseeriti üle nii H&M-i rõivaid kui ONOFF-i poolt müüdavat elektroonikat, aga kui need tooted muutusid kohalikele kättesaadavaks, siis kadus kohe ka eufooria. Ka IKEA toodab täiesti tavalist, mõistliku hinnaga mööblit, millel on omad võlud ja odavamas tootesegmendis ka omad valud,“ selgitas Sooman.
„IKEA-l on erineva hinna- ja kvaliteeditasemega tooteliinid, millega keskmine tarbija ülearu kursis pole. Kui aga nüüd selgub, et näiteks ülespuhutud üürihinnaga korter on sisustatud IKEA kõige odavamate toodetega ning just see on põhjus, miks köögikappide uksed logisevad ja riiulid kahtlaselt õõtsuvad, hakkavad üürnikud loomulikult nurisema ning vara omanikel saab mõtteainet olema kuhjaga,“ rääkis Sooman.
Tema sõnul on IKEA mööbel kinnisvarainvestorite seas ülimalt populaarne. „IKEA mööbel on siiani olnud esimene valik nii flippimisel ehk kehvas seisukorras korteris edasimüügi eesmärgil kiirremondi tegemisel kui ka üürikorterite sisustamisel, sest tootekataloogis on valik suur ja hinnad väga soodsad, Rootsi päritolu annab aga võimaluse kaubamärki veenvalt esitleda,“ lisas ta.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) valis konkursi Kinnisvarategu 2018 võitjaks uue kinnisvarakuulutuste portaali Kinnisvara24 loomise.
„Žürii tõstis Kinnisvara24 loomise puhul esile ennekõike asjaolu, et uus portaal tõi tagasi värskendava konkurentsi Eesti kinnisvarakuulutuste turule, kust see vahepeal oli läinud kaduma,“ sõnas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel. „Kinnisvara24 kiire tõus suuruselt teiseks portaaliks nii külastatavuselt kui kuulutuste arvu poolest tõestab vajadust värske tegija järele kinnisvara vahendusturul ja on mõjunud positiivselt kogu Eesti kinnisvaraturule.“
Loe rohkem Kinnisvara24.ee blogist: https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kinnisvarategu-2018-on-portaali-kinnisvara24-loomine/
Kinnisvaraturul on pakkumises sadu erinevaid suvilaid, kuid populaarseimad on soodsad aiamajad, mille asemele saab rajada eramu, näitab kinnisvarakuulutuste portaali Kinnisvara24 statistika.
Portaalis Kinnisvara24 on hetkel kokku pakkumises ligi 400 suvilat, neist 148 Harjumaal. Üllataval kombel pole aga klientide seas enim vaadatuteks mitte kaunid palkmajad mererannal, vaid lihtsad nõukogudeaegsed suvilad, mille parimaks kasutusotstarbeks on lõpuks lammutamine.
Kinnisvara24 juhataja Kalev Roosiväli ütles, et kõige populaarsem suvilakategooria ongi lammutamist vajavad vanad aiamajad. „Nii mõnigi linnalähedane suvila on müügis odavamalt, kui samas piirkonnas olev tühi krunt. Igati loogiline, et see pälvib krundiostjate huvi,“ selgitas Roosiväli. „Näiteks Saue vallas Kaasiku külas on võimalik soetada endale suvemaja hinnaga 13 900 eurot, kuid samas piirkonnas tühjasid elamukrunte saada polegi,“ lisas Roosiväli.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et soodsad suvilad on küllaltki likviidne varasegment. „Tihti otsivad tegusad inimesed endale lihtsama linnalähedase suvemaja, et alustuseks käia seal paar suve värskes õhus nokitsemas ja akusid laadimas, kuid nende pikemaks perspektiiviks on olemasoleva hoonestuse täielik või osaline lammutamine ja aastaringse eramu ehitamine,“ rääkis Sooman. „Kuna endised suvilarajoonid on kõik täis ehitatud ja üksikute vabade elamumaade hinnad lakke aetud, siis valivadki krundiostjad soodsama variandi väikese suvila näol,“ ütles ta.
Kinnisvara24 on Eesti suuruselt teine kinnisvaraportaal, mille asutasid Ekspress Grupp ja Eesti juhtivad kinnisvarabürood 2018. aastal. Portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub 49% Ekspress Grupile ja 51% viiele kinnisvarabüroole.
Valik populaarsemaid suvemaju Harjumaal (Kinnisvara24.ee andmetel)
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes veebruaris 4,1% võrra 1436 eurole ruutmeetri kohta.
Tallinna tehingute hinnatase langes veebruaris 2,4 protsendi võrra.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et indeksi langust mõjutas ka tavapärasest väiksem Tallinnas tehtud tehingute arv. „Pealinna kohta on 709 korteriomanditehingut kuus vähe. Usutavasti hakkabki selline tehingute tase olema tulevikus uus normaalsus, sest maksejõulist uut põlvkonda tuleb turule juurde üha vähem,“ lausus Sooman.
Jaanuaris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1498 €/m². Kui jaanuaris tehti indeksilinnades 1162 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli tehingute arv 1150.
Võrdluseks- 2018. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 5,7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 130 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Nädala keskel paksult maha sadanud lumevaip tekitab majaelanikes ka paksu pahameelt, mida saab aga vältida, kui kiirtõrje tellitakse juba korrashoiulepingu raames.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et kõikide korrashoiufirmade prioriteediks on oma lepinguliste klientide teenindamine. „Suure lumesaju korral eeldavad hoopis teisi teenuseid tellinud kliendid ekslikult, et juba varahommikul on lumesahk majaesise puhtaks teinud. Paraku nii see ei ole – lumesahk on hommikul maja ees vaid juhul, kui selline tellimus on juba lepingusse kirja pandud. Vastasel juhul on tegemist sõna otseses mõttes ootetöö ning lisakuluga,“ selgitas Udam.
Pindi Kinnisvara kutseline maakler Jaak Eller soovitab kodu müümisel hoida puhtust ning kohelda ostjaid kui oodatud külalisi.
„Kodu soetamine on äärmiselt mitmetahuline protsess, kus matemaatika vaheldub emotsioonidega ning lõpliku otsuse tegemisel võetakse arvesse ka müüja elukombeid, korraarmastust ja suhtumist külalistesse,“ selgitas Eller.
„Kui ostja on arvestanud korteri soetamisel kapitaalremondiga, mille käigus lõhutakse kõik välja ning alles jäävad vaid neli seina, pole emotsioonidel erilist kaalu. Kui aga plaanitakse võimalikult väikeste kuludega teise perekonna kasutuses olnud pinnale elama asuda, tuleb teha sarnaseid ettevalmistusi, nagu tuleksid oodatud külalised – toad puhtaks kraamida ja luua mõnus ning hubane olustik,“ rääkis Eller. „Nurgas vedelevad tühjad õllepudelid või pesemata sokid on kordi suuremad tujurikkujad, kui pisike pragu laekrohvis või puuduv põrandaliist,“ kinnitas Eller.
Kuidas võõrustada ostjaid?
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes jaanuaris 1,7% võrra 1498 eurole ruutmeetri kohta.
Tallinna korteriomandite keskmine hind tõusis aga 1906 eurole ruutmeetri kohta, mis on uus ajalooline rekord.
„Pealinn kihab ja nõudlus on elanike arvu kasvu tõttu kõrge. Ka üüriturg on väga aktiivne, sest tuhanded ehitustöödele appi tulnud ukrainlased tuleb ka kuskile majutada,“ nentis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Detsembris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1523 €/m². Kui detsembris tehti indeksilinnades 1177 korteriomandi tehingut, siis jaanuaris oli tehingute arv 1162.
Võrdluseks- 2018. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 1199 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 1,7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 140 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Madalad laenumaksed on kinnisvaraostjad ära hellitanud, kuid tegelikult tasub arvestada, et Euribor ei jää igavesti negatiivseks.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et intressikulu jaguneb kaheks- üks on laenulepingus fikseeritud pangamarginaal, teine aga ujuv Euribor, mis tuleneb suuremate pankade omavahelistest rahaarveldustest. „Euribor on pikalt olnud negatiivne ja see on loonud väärarusaama, justkui raha laenamine jääbki odavaks. Paraku nii see pole, ajalooliselt pole enneolematu ka 5-protsendiline Euribor, mis laenude tänased kuumaksed kõrgustesse lennutaks“, selgitas ta.
Sooman lisas, et ehkki ülijärske tõuse pole intressiturgudel oodata, tasuks lähiaastatel siiski arvestada Euribori paariprotsendilise kasvuga.
Tabel: 25 aastase eluasemelaenu kuumakse (pangamarginaal 2,5%)
| Laenusumma | 10000 € | 20000 € | 30000 € | 40000 € | 50000 € | 60000 € | 70000 € | 80000 € | 90000 € | 100000 € |
| Euribor 0% | 44,86 | 89,72 | 134,59 | 179,45 | 224,31 | 269,17 | 314,03 | 358,89 | 403,76 | 448,62 |
| Euribor 1% | 50,06 | 100,13 | 150,19 | 200,25 | 250,31 | 300,37 | 350,44 | 400,5 | 450,59 | 500,62 |
| Euribor 2% | 55,58 | 111,17 | 166,75 | 222,33 | 277,92 | 333,5 | 389,08 | 444,67 | 500,25 | 555,83 |
| Euribor 3% | 61,41 | 122,82 | 184,23 | 245,64 | 307,04 | 368,45 | 429,86 | 491,27 | 552,68 | 614,09 |
| Euribor 4% | 67,52 | 135,04 | 202,56 | 270,08 | 337,6 | 405,12 | 472,65 | 540,17 | 607,69 | 675,21 |
| Euribor 5% | 73,9 | 147,8 | 221,7 | 295,6 | 369,5 | 443,4 | 517,29 | 591,19 | 665,09 | 738,99 |
Allikas: SEB laenukalkulaator
Sulailmadega on lumerohke talve tõttu katustel varitsemas jälle surmaoht ̶ purikad ja jääkamakad, mis ootamatult tänavatele prantsatavad.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et praeguste ilmadega tuleb katused kiirkorras ära puhastada. „Ühelt poolt on ühistutel kohustus tagada inimeste turvalisus, teisalt olen kindel, et mitte keegi ei taha oma südametunnistusele süütu inimese vigastusi või halvemal juhul elukaotust“, lausus ta.
„Kokkuhoid ei ole praeguse lumemassiivi ja sulaga mitte mingi argument, miks inimesi ohtu seada!“, sõnas Udam.
Tihedas konkurentsis hobiarendajatele turul ruumi pole- kiiret tulu püüdvad projektid pangast laenu ei saa ning ka kogenud arendajad peavad ennast üha rohkem tõestama.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et arendajatel, kes ostjate heaolu peale ei mõtle, pole enam võimalust turule mõistlikel tingimustel siseneda. „Konkurents on tihe ja kui arendajad jätavad kokkuhoiu nimel hoonesse rõdud või panipaigad projekteerimata, ruumilahendus on pillav või piirkonna ostuvõimele mittevastav ja hinnastamine ebaadekvaatselt vormistatud, siis ei soovi selle projektiga seotud olla ei pangad, investorid ega kinnisvarabürood,“ rääkis Sooman.
„Harjumaal on hetkel pakkumises 2500 uut korterit kokku 123 arendusprojektis ning laias laastus võib öelda, et kümnendik neist on kunagi mingi imenipiga rahastuse välja võlunud ebaprofessionaalsed arendajad, kelle objektide müük on tänaseks ka täielikult kinni kiilunud. Müügi tagamiseks peavad need arendajad tõsiselt hinnaga lööma,“ prognoosis Sooman.
Eesti juhtivad kinnisvarabürood Pindi Kinnisvara, Uus Maa, Domus Kinnisvara, CKE Kinnisvara ning Vesper Kinnisvara väiksemate kinnisvarabüroode esindajana esitasid esmaspäeval, 21. jaanuaril konkurentsiametile taotluse algatada Eesti Meedia gruppi kuuluvate kinnisvaraportaalide kv.ee ja city24.ee suhtes järelevalvemenetlus seoses ligi 4-kordse hinnatõusuga viimase kahe aasta jooksul.
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tegi uue ajaloolise rekordi, tõustes detsembris 8,5% võrra 1523 eurole ruutmeetri kohta.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kinnisvaratehingute kallinemine on eelkõige märk tarbijate eelistuse muutumisest. „Mida stabiilsem on majanduskeskkond, seda paremas seisukorras, uuemaid ja seeläbi ka kallimaid kortereid soetatakse,“ lausus ta.
Novembris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1404 €/m².
Kui tänavu novembris tehti indeksilinnades 1323 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1177.
Võrdluseks – 2017. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1442 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks 0,1 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 144 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Terves Eestis tehti mullu 22 387 korteriomanditehingut. Vaata tabelist, millise osakaalu moodustasid Eesti maakonnakeskused ja suuremad linnad.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Tiina Kukk ütles, et sedasorti statistika kordab veenvalt, kui pealinnakeskne Eesti majandus on. „Kui Tallinna linnas tehti 43 protsenti kõikidest korteritehingutest, siis Harjumaa hõivas koguturust juba 55 protsendilise osa ning suurlinnade osakaal näitab pigem kasvutrendi,“ ütles ta.
| Piirkond | Korteriomandite tehingute arv | % |
| Kogu Eesti | 22387 | 100,0 |
| Tallinn | 9635 | 43,0 |
| Tartu | 1917 | 8,6 |
| Pärnu | 753 | 3,4 |
| Kohtla-Järve | 732 | 3,3 |
| Narva | 699 | 3,1 |
| Rakvere | 229 | 1,0 |
| Jõhvi | 208 | 0,9 |
| Valga | 206 | 0,9 |
| Viljandi | 206 | 0,9 |
| Võru | 206 | 0,9 |
| Haapsalu | 170 | 0,8 |
| Kuressaare | 142 | 0,6 |
| Paide | 142 | 0,6 |
| Jõgeva | 101 | 0,5 |
| Põlva | 92 | 0,4 |
| Rapla | 57 | 0,3 |
| Kärdla | 25 | 0,1 |
Allikas: Maa-amet, Pindi Kinnisvara
Igal kevadel ägavad ehitusbrigaadid tellimuste laviini all, mistõttu tööde hinnad tõusevad ja järjekorrad venivad. Kasulik on tellimus ära teha juba talvekuudel.
Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et enamasti ei mõtle majaomanikud vajaminevate remonditööde peale enne lume sulamist. „Paraku on siis ehitajatel käed-jalad tööd täis, hinnad laes ja kehvemal juhul nihkub tööde järjekord suisa sügisesse, talvel on ehitajad aga paindlikumad nii töögraafiku sättimisel kui tööde hinnastamisel,“ selgitas Udam.
„Lisaks tasub kriitiliselt üle vaadata, ehk on mõningaid töid võimalik teha ka talvisel ajal ̶ näiteks trepikodade värvimine või muud sarnased sisetööd pole üldse ilmastikutundlikud,“ lisas ta.
Üle 20 aastase kogemusega Pindi Kinnisvara maakler Olav Leok jagab omast kogemusest näpunäited, millised kauplemisvõtted on kinnisvara soetamisel tulemuslikumad.
Eelmisel nädalal väljastati ehitusluba Kadaka parkmetsa äärde uute energiasäästlike kortermajade rajamiseks, kokku ehitatakse piirkonda ligi 300 uut korterit.
Kadaka Metsapargi nime kandvat projekti arendab Hepsor OÜ, mille partner Henri Laks ütles, et kohalikel loodusesõpradel pole põhjust muretseda. „Suur osa hoonestusest paikneb vana mahajäetud Ehitajate tee peal ja parkmets jääb avatuks kõikidele soovijatele ka tulevikus,“ sõnas ta. „Peale ehitustööde lõppu muutub terve parkmets esteetilisemaks, sest kaob vana tänavaasfalt, lisaks ehitame parkmetsa ka avaliku seikluspargi,“ kinnitas ta.
Müüki korraldava Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman lausus, et ehitusloa eelselt on esimeses, 60 korteriga majas broneeritud üle poolte korteritest. „Lähipäevil algab teise maja korterite avalik müük, kuna hoonete asukoht ja mõistlik hinnatase on tekitanud suure hulga huvilisi nii Mustamäe kui muude piirkondade elanike seas,“ lisas Sooman.
Esimene Kadaka Metsapargi hoone valmib käesoleva aasta lõpus, kogu elurajooni valmimine vältab orienteeruvalt 3 aastat.
Kadaka Selverist mõnesaja meetri kaugusel paiknev Kadaka mets on Mustamäe suurim parkmets, mis laiub 19,3 ha suurusel alal.
Hepsor OÜ on üks suuremaid Eesti kinnisvaraarendajaid, mis rajab hetkel lisaks Kadaka Metsapargile järgmisi projekte ̶ Sitsi Õunaaed Põhja-Tallinnas, Valge Sirel Lasnamäe veerel ja Lauluväljaku Residentsid Kadrioru piiril. Lisaks tegeleb Hepsor arendustegevusega ka Läti pealinnas Riias.
Nüüdseks on pikad pühad läbi ja kuusk toast välja viidud. Ühtpidi on tegemist pisut kurva ajaga, sest lõbus tingeltangel on läbi saanud, aga teisalt on isegi hea meel selle üle, et saab oma toitumise jälle joonele ja need tüütud kuuseokkad lõpuks vaiba pealt minema.
Käärime koos käised üles ja teeme toad korda!
Edasi loe kinnisvara24.ee blogist:
https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kuidas-parast-puhi-kodu-lihtsasti-korda-teha/
Jutud kinnisvarabuumist on tugevalt liialdatud- Eesti suuremate linnade tehingute arv on mullusega võrdne ning hinnatõusu toidab vaid pealinna uusarenduste suurem maht.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et turg on olnud viimase paari aasta jooksul üpriski stabiilne. „Mullu tehti 17 Eesti suuremas linnas esimese 11 kuu jooksul 14 131 korteriomanditehingut, tänavu on see number 14 271 ehk turuaktiivsuse seisukohalt pole mitte midagi muutunud. Mõne protsendiline hinnatõus on tulnud aga Tallinnast, kus on senisest enam tehtud tehinguid uhiuute korteritega, mis ongi kallimad ja mõjutavad veidi ka statistikat,“ rääkis Sooman.
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes novembris 3,2% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1381 eurot ruutmeetri kohta. Oktoobris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1427 €/m².
Kui tänavu oktoobris tehti indeksilinnades 1546 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1251.
Võrdluseks- 2017. aasta novembris tehti indeksilinnades 1327 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 9 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 121 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Paljud ühistud teevad kokkuhoiu nimel majaelanikele karuteene, vältides korralisi hoolduskulusid ning tekitades seeläbi kõrge avariiohu.
„Kinnisvarahoolduse iseloom on ennetav, see on võrreldav autode tehnoülevaatusega. Kõik saavad aru, et siledate rehvide ning kulunud piduriklotsidega on sõiduk ohtlik nii sõitjale endale kui kaasliiklejatele,“ sõnas Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam.
Ta ütles, et majade hoolduse puhul ohte ignoreeritakse. „Kui suure sulaga katus lahinal vett läbi laseb või küttetoru lõhkemise tõttu terve trepikoja jagu kortereid külma kannatavad, on ebameeldivused palju suuremad ning ka kulud võrreldes korralise hooldusega hoopis teises suurusjärgus,“ rääkis Udam.
„Pole vahet, kas korralist hooldust teeb kvalifitseeritud majaelanik või mõni tellitud hooldustehnik, kuid majade nn tehnoülevaatused peavad olema korralised, sest majal ei tohi lasta omasoodu laguneda,“ soovitas ta.
Korralise hoolduse käigus tehakse:
Katuste kontroll
10 aastat tagasi algas suur ülemaailmne majanduskriis, mis puudutas väga valusalt ka Eesti kinnisvaraturgu.
Aastast 2008 läksid laenusteroidide toel kiirelt kasvanud kinnisvarahinnad vabalangusesse. Erinevates linnades kulmineerus kriis erineval ajal, kuid mitte ükski piirkond ei jäänud räsimata. Kriisi möödudes hakkasid kinnisvarahinnad hakkasid taas üles rühkima ning esmakordselt toome teieni ülevaate, milline on olnud masujärgne hinnatõus linnade kaupa.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Tiina Kukk ütles, et hindade taastumine on olnud visa, kuid järjepidev. „Samas on äärmiselt tänuväärne, et Eestis tegutsevad pangad on varasemast ajast õppust võtnud ja ei kuumenda turgu taas odava laenurahaga üle. Selle tõestuseks on asjaolu, et hoolimata märkimisväärsest elatustaseme tõusust ei ole kinnisvaratehingute arv kunagise buumiperioodi tasemele kasvanud,“ lausus ta.
Hinnatõus masu põhjast linnade kaupa (al suuremast)
| hind põhjas €/m2 | hind 2018 nov €/m2 | hinnatõus % | |
| Paide | 113 | 431 | 281,4 |
| Jõgeva | 85 | 292 | 243,5 |
| Rakvere | 209 | 642 | 207,2 |
| Haapsalu | 292 | 849 | 190,8 |
| Viljandi | 250 | 718 | 187,2 |
| Kuressaare | 346 | 915 | 164,5 |
| Tallinn | 701 | 1774 | 153,1 |
| Rapla | 303 | 725 | 139,3 |
| Võru | 214 | 469 | 119,2 |
| Valga | 63 | 132 | 109,5 |
| Tartu | 647 | 1342 | 107,4 |
| Jõhvi | 107 | 207 | 93,5 |
| Pärnu | 584 | 1019 | 74,5 |
| Narva | 246 | 415 | 68,7 |
| Põlva | 254 | 399 | 57,1 |
| Kohtla-Järve | 55 | 67 | 21,8 |
Allikas: Pindi Kinnisvara
Eesti suuremates linnades teevad korterite pakkumishinnad rekordeid- ehkki viimase aasta-kahe jooksul on kinnisvarahinnad stabiilsed püsinud, tõstetakse Tallinna, Tartu ja Pärnu pakkumiste hindasid uutesse kõrgustesse.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ülehinnatud vara osakaal on turul kasvama hakanud. „Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50% potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne,“ sõnas Sooman.
„See on heade aegade fenomen- inimesed teevad suuri plaane ja hindavad oma vara üle. Paraku käib hinnastamine läbi teiste pakkumishindade võrdlemise, sest sektorivälisel inimesel on tegelike tehinguhindade andmebaasile väga piiratud ligipääs ja nii mõnigi omanik ei usalda kinnisvarabüroode turuinfot. Nõnda on vead kerged tulema,“ selgitas Sooman.
„Kuna karjuvat pakkumiste puudust turul pole, siis aja möödudes on tegeliku müügisooviga müüjad sunnitud hinda korrigeerima. Juhul aga, kui müüja saab aru, et ühe neljatoalise korteri eest ei makstagi kahe kahetoalise korteri hinda, siis lihtsalt loobutakse müügist,“ rääkis ta.
Novembri lõpu seisuga oli Tallinna keskmine korteriomandite pakkumishind 2220 €/m², samas keskmine tehinguhind oli vaid 1774 €/m². Tartus olid vastavad numbrid 1621 €/m² ja 1342 €/m².
Mõlemas linnas on pakkumiste keskmine hind ajalooline rekord.
Pärnus on keskmine pakkumishind 1584 €/m², kuid tegelik tehinguhind vaid 1019 €/m². Pärnus oli pakkumishind samal tasemel 2007. aasta alguses.