Eelkõige koroonaviirusega ajalukku läinud 2020. aasta oli ka kinnisvaraturul tormiline – mõni sektor langes täielikult varjusurma, aga oli ka võitjaid.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ilmselgelt on kaotajate nimekiri pikem.
„Kõige kiirema ja kõvema paugu said teatavasti majutuskorterid ja teised majutusele orienteeritud asutused nagu hotellid jms,“ sõnas Sooman. „Osad neist on suutnud kohaneda, kuid tulud on langenud enamustel drastiliselt ning esimesed lootuskiired on siiski aasta teises pooles,“ lisas ta.
„Turismi kokku vajumisega vajus kokku ka kõik muu äri turismi ümber – kõige ilmekamaks näiteks on muidugi Tallinna vanalinn, kus paljud aastakümneid tegutsenud poed ja toitlustusasutused ei teegi enam kunagi uuesti samas vormis uksi lahti. Äride kaotamisega kaotasid tulubaasi ka kinnisvaraomanikud, nii et piltlikult võib öelda, et inimtühi vanalinn ägab jätkuvalt enneolematu mure käes,“ tõdes Sooman.
„Ka elamumaade tehinguaktiivsus pole praeguseks taastunud, kuna eramute ise ehitamine on turbulentsel ajal alati keerulisem – seda nii mitmeastmelise laenulepingu tõttu kui ka põhjusel, et keerulisemas majandusolukorras peavad inimesed oma põhitöökoha pärast rohkem pingutama ning iga päev pole lihtsalt võimalik ehitusobjekti külastamas käia,“ selgitas Sooman.
„Koorma all on ka kevadel üürnike peal jõudu näidanud kaubanduskeskused – külaliste arv pole taastunud ja neis tegutsevatel poodidel on üha raskem hakkama saada. Kui pood paneb oma pillid kokku ja müüb laovarud sisseostuhinnaga maha, siis kaubanduskeskused peavad tegema tõsiseid saltosid, et uusi poode ligi meelitada, sest ka trellidega suletud poodide rivi pole ühegi keskuseomaniku huvides,“ märkis Sooman.
„Keskmist varaomanikku pole praegune kriis otseselt mõjutanud, küll aga on turul ka seltskond võitjaid – nendeks on elukondliku vara arendajad,“ rääkis Sooman.
„Ehkki aprillis langes uute korterite müük peaaegu kümme korda, siis taastumine oli ootamatult kiire ning praegu tuuakse turule isegi suuremas mahus uusi projekte, kui varasematel perioodidel. Uute korterite ostjad on noored vanuses 25-35 ja nemad on õnneks või kahjuks ammu koroonakriisile käega löönud. Noored aga eelistavad teatavasti võimalusel just uusi kortereid ja kevadine ühiskonna totaalne sulgemine andis neile hoopis uut hoogu juurde – praegu on uute korterite ostude arv võrreldav mullusega, aga kuna paljud arendajad lükkasid kevadel suure ehmatusega arendustegevust edasi, siis konkurents vähenes ja see on andnud võimaluse hoopis hetkel müügis olevate korterite hindu tõsta,“ lisas Sooman.