Majandustõusude ajal toimub alati järsk valglinnastumine ja inimesed kipuvad eramutesse elama, rasketel aegadel tõmbutakse aga kokku ja aja- ning rahasäästu nimel kolitakse tagasi linnakorteritesse. Kumba usku siis eestlane on?
Pindi Kinnisvara Harju ja Lääne regiooni müügijuht Julia Leeman ütles, et sellele küsimusele polegi kerge vastust anda, kuna nii massiline majadesse kolimine kui neist loobumine on mõlemad äärmuslikes tingimustes tehtud otsused. „Ühel juhul on rahaline võimalus teostada oma seni kättesaamatu olnud unistus, aga see ei kinnista siiski püsivat veendumust, teisel juhul ollakse tihti sundseisus ja tehakse raskeid ratsionaalseid otsuseid,“ selgitas ta.
Leeman ütles, et korteris elamine on oluliselt mugavam ning anonüümsem, eramajade puhul on aga privaatsus märksa suurem, kuid ka tööd rohkem.
„Kui me aga jälgime mõne perekonna elulugu läbi kinnisvaraprisma, siis hakkavad ajajoonelt välja hüppama erinevate majade, suvilate või maatükkide kasutamised, olgu nende omanikuks siis pere ise, mõne pereliikme vanemad või sõbrad. Muidugi ei sobi suvila, ridamaja või eramu kõikidele, kuid valdavas enamuses on siiski trendina tajuda, kuidas inimesi kisub värske õhu, loodusliku elukeskkonna ja suurema privaatsuse poole,“ arutles Leeman. „Korterite vähene hooldusvajadus ja lähedus töökohale annab argipäevaselt eelise korteritele, kuid tegelikult otsib eestlane vabal päeval kohe kosutust õunapuude lõikamisest ja hoovis grillimisest,“ ütles ta.
„Kokkuvõtteks julgen väita, et küsimus pole tegelikult üldse rahvuses ega kirjanduslikes metafoorides, kuid meis kõikides elab siiski vaikselt edasi üks Vargamäe Andres, kes tahaks loojanguvalgel oma krundil seista ja valdustele pilk peale heita,“ lisas Leeman.