Kortermajades elanike endi poolt vastu võetud kodukord on justkui hea tahte avaldus, et kõik naabrid elaksid omavahel üksteisemõistmises ja harmoonias. Reaalsuses on aga vähe majasid, kus naabrid omavahel kodukorra rikkumise tõttu tülli poleks läinud.
Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et kui kodukord on üldkoosolekul vastu võetud ning see vastab kõikidele nõuetele, kehtib kodukord kõikidele majaelanikele. „Ma pole näinud ühtegi kodukorra dokumenti, kuhu oleks mõni piirang või nõue ebaõiglaselt sisse peidetud. Rõdul suitsetamine võib toksilise sigaretitossu viia tuulega naabri avatud akna või ventilatsiooniava kaudu tema eluruumidesse, trepikodadesse ja keldrisse kola ladustamise keelamine on tuleohutuse tagamiseks lausa ametlik nõue, töötava autoga parklas istumine ja mugavalt pika telefonikõne lõpetamine aga võib tähendada, et alumise korruse elanikel on ebasoodsate ilmaolude korral ruumid mürgist vingugaas täis, palju on ka segadusi prügi ladustamise osas,“ loetles Tõnisson.
„Kui hoone pikaajalisemad elanikud hoolivad oma elukeskkonnast ja naabrite heaolust üsna palju, siis uued elanikud kipuvad aga teatud kodukorra punktide peale vilistama ja arusaadavalt tekib seetõttu omavahel palju nägelusi ning ühistu juhatus või majahaldur peab sekkuma ja piirangute vajalikkust selgitama,“ rääkis ta.
„Kõige suurem probleem on aga üürnikega, sest esiteks ei pea nad üürikorterit oma päriskoduks ja teiseks on paljud korteriomanikud jätnud üürilepingust suisa kodukorrale allumise punkti hooletusest välja, mistõttu sellised üürnikud, kellele väga palju mõtlemisvõimet pole antud, ei saagi aru, et öösel valju muusika saatel kortermajas peo pidamine rikub paljude naabrite öörahu ning alles politsei poolne uksele koputus kutsub nad korrale,“ lisas Tõnisson.
„Haldur selgitab“ on Pindi Kinnisvarahaldusse igakuine teavitusformaat, kus selgitatakse lihtsalt ja lühidalt, millega majaelanikud ja korteriühistud tulenevalt hooajast, seadusemuudatustest ja muudest olulistest sündmusest arvestama peaksid.
