Eesti korterite ruutmeetri hinda mõõtev Pindi Indeks on ligi 2 aastat ilma suuremate muutusteta üles-alla jõnksutanud, kuid see võib olla vaid hetkeline paigalseis enne järsku ülessööstu.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ehkki maailmamajanduses on murekohti üksjagu ning pikemas perspektiivis on kohalikul kinnisvaraturul aktiivsete noorte inimeste arv langustrendis, võivad järgnevad aasta-kaks osutuda Eesti korteriturul tormiliseks.
„Odav laenuraha pressib ennast peale, paljudes linnades on ajalooliselt vähe pakkumisi ning pensionireformiga vabanev raha võib nõudluse ja pakkumiste suhte niivõrd paigast ära ajada, et hinnad võivad ajutiselt kontrolli alt välja minna ja veelgi kõrgemaks hüpata,“ rääkis Sooman. „Erinevalt üldlevinud arusaamast ei ole järsud tõmblemised turul üldse kinnisvarabüroode huvides, seetõttu vaatame turuarenguid pigem murelikult, sest looduseadused kehtivad ka majanduses – mis läheb üles, tuleb ühel päeval ka alla tagasi,“ selgitas Sooman.
Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes septembris 4% võrra 1445 eurole ruutmeetri kohta, kusjuures sarnane hinnatase oli ka juba 2017. aasta lõpus.
Augustis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1499 €/m². Kui augustis tehti indeksilinnades 1407 korteriomandi tehingut, siis septembris oli tehingute arv 1408.
Võrdluseks – 2018. aasta septembris ehk aasta tagasi tehti indeksilinnades 1249 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga juunis 2019 on indeks 7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 132 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.