Müüa koos kaks kõrvuti asetsevat kinnistut Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas:
1) Kaarlimõisa tee 23 (Aleksandrikooli hoone):
krundi pind 2906 m2, maa sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa 100%, muu maa;
hoone mõõtmed 18 x 48,1 m, suletud netopind 1824,4 m2.
2) Kaarlimõisa tee 23a (laohoone):
krundi pind 2234 m2, maa sihtotstarve- ühiskondlike ehitiste maa 100%, sh haritav maa 252 m2, looduslik rohumaa 138 m2, õuemaa 196 m2 ja muu maa 1648 m2;
hoone mõõtmed 11,1 x 10,6 m, suletud netopind 74 m2.
Üks kinnistu ulatub Põltsamaa jõeni, uuel omanikul oleks edaspidi, mistahes kasutusotstarbe korral, piisavalt privaatset ruumi ümbruse kavandamisel ja jõele pääsu kujundamisel.
Ajalooline Eesti Aleksandrikooli hoone on põhiosas säilinud hilis-klassitsistlikus stiilis võrdlemisi suur kahekorruseline kivihoone. Maakivist madalvundamendil hoone mõõtmed on u 18 x 48,1 m. Välisseinad on looduslikust kivist ja tellistest ning on krohvimata. Esimese korruse krohvimata looduslik kivi ja teise korruse tellispinnad annavad hoonele omapärase rustikaalse ilme, välisseinad on hästi säilinud.
Hoonet katab võrdlemisi madala kaldega poolkelpkatus. Puitmaterjalist katusekonstruktsioon on tõenäoliselt algupärane. Viimane katusekatte vahetus eterniidiga on olnud 1970-ndatel aastatel, mis on püsinud siiani, kuid tänaseks on katusekate amortiseerunud ja vajab vahetamist. Katus laseb osaliselt vett läbi, mistõttu puitmaterjalist vahelaed on kohati niiskuskahjustustega.
Hoonel on 6- ja 8 ruuduks jaotatud puitaknad, mis proportsioonilt järgivad algupäraste akende kuju ja jaotust. Praegused aknad pärinevad 1970-ndatest aastatest ja vajavad vahetamist.
Hoone sisetrepid on betoonist. Sise- ja välisuksed valdavalt puitmaterjalist. Seintelt ja lagedelt on värv koorunud.
Põhiplaani järgi on hoone nelinurkse kujuga. Maja all on hästi säilinud võlvlagedega täiskelder, kus on olnud tehno- ja abiruumid. Hoone esimesel ja teisel korrusel on endised klassiruumid, koridorid, trepikojad, sanitaarruumid ja erinevad abiruumid. Pööningukorrus on välja ehitamata.
Hoones elektriliitumine olemas (3 x 50A), vesi ja kanalisatsioon olemas. Majas on olnud keskküte, alates 2015 aastast on hoone seisnud kütteta. Kõik tehnosüsteemid on amortiseerunud ja vajavad vahetamist.
Kinnistu piirneb ühest küljest Pikknurme-Põltsamaa avaliku teega, millelt on kinnistule juurdepääs. Teisel küljel on kinnistu, mis on antud pakkumises teiseks kinnistuks. Seal asub 1921. aastast pärinev laohoone. Kinnistust jõe poole jääb hoonestamata kinnistu, mille sihtotstarve on jäätmejaama maa (korrastatud tühi kinnistu) ja neljandast küljest piirneb üldkasutatava maaga.
Kinnistut koormab tähtajatu ja tasuline (1 euro/aastas) teeservituut Kaarlimõisa 23a (registriosa nr 3953850) igakordse omaniku kasuks.
Lisaks on märkus muinsuskaitseseaduse §27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks (märge mitteaktuaalne). Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks kohalik omavalitsus.
Aleksandrikooli hoone on registreeritud kultuurimälestiste riiklikus registris ajaloomälestisena (mälestise reg.nr. 5859).
Teine kinnistu, Kaarlimõisa tee 23a, on pikliku kujuga, ulatudes välja Põltsamaa jõeni. Kinnistul asuv laohoone on olnud kasutusel kodumajanduse õpperuumina.
Hoone kandekonstruktsiooni materjalid on looduslik kivi ja puit. Hoonel on laastukatus, laudvooder, aknad ainult maja ühel küljel, esiküljel varjualune-terass-trepp. Välisseina viimistlusmaterjal laudvooder, põrandad betoonist, vahelaed puidust.
Kuna katus on lasknud kohati vett läbi, siis ühes ruumis lagi sisse kukkunud, mistõttu maja tagumise külje katus on praegu ajutiselt kaetud katusekilega.
Majasisesel puittrepil on osad astmed mädanenud.
Hoones asuvad esik, wc, saal, kabinet, tehnoruum ja vaheruum.
Kõik tehnosüsteemid vajavad uuendamist.
Kinnistu kasuks on seatud teeservituut Kaarlimõisa 23 kinnistule.
Kinnistute müüjaks on Riigi Kinnisvara AS.
Mitme ostuhuvilise ilmnemisel viiakse läbi kirjalik enampakkumine.
Põltsamaa vald on arenev ja uuendustele avatud, soodsa ettevõtluskliimaga hinnatud elupaik Kesk-Eestis.
Põltsamaa asub Eestimaa ristteedel. Tallinasse, Pärnusse ja Rakverre sõidab poolteise tunniga, Tartusse ja Viljandisse alla tunni. Tallinn-Tartu bussid peatuvad Põltsamaa külje all. Väike-Kamari küla kohalik bussipeatus on hoonest mõnekümne meetri kaugusel.
Kõik on käe-jala juures ja linnas on kõik vajalik olemas: lasteaed, kool (gümnaasium), muusikakool, spordikool, kunstikool ja noortekeskus, meditsiiniasutused, hooldekodud, arvukalt kauplusi ja apteeke. Linnas ja lähistel on mitmeid kultuuri-, spordi- ja vabaajaveetmise kohti.
Põltsamaa ajalooline keskus on oskuslikult kujundatud turismi sihtkoht ning tuntud kui sildade, parkide ja rooside piirkond. Maamärgiks Põltsamaa loss, kus suuremahulised taastamistööd lõpetati 2023. aasta suvel.
Põltsamaal on väärikas minevik ja põnev tulevik. Põltsamaal paiknes Liivimaa kuninga residents, siin ilmus esimene eestikeelne ajakirjanusväljaanne ja õmmeldi Eesti esimene sinimustvalge lipp, Põltsamaa lähistel avati esimene Aleksandrikool, Põltsamaal toodeti kunagi kosmosetoitu jne.
Põltsamaa külje all Kuningamäel asuvad terviserajad ja kardikeskus. Kamari järve äärde, mis on Põltsamaalt 5 km kaugusel ja mille teele jääb ka Väike-Kamari küla, rajati mõned aastad tagasi kaasaegne veelauakeskus Wakepark. Põltsamaalt Kamari järve äärde läheb kergliiklustee.
Aleksandrikooli lugu: hoone on Eesti ajaloos märgilise tähendusega, see on kui mälestusmärk Eesti rahvusliku liikumise esimesele suurele aktsioonile.
Selle, varem Kaarlimõisaks (Karelshof, Carlshof) kutsutud ja varem Vana-Põltsamaa mõisa omanikule vürst Nikolai Gagarinile kuulunud kõrvalmõisa omandas Eesti Aleksandrikooli Peakomitee oksjonilt 1874. aastal.
Mõte Eesti Aleksandrikoolist sündis Viljandimaa kooliõpetajatel juba 1863, aasta kevadel. Haridust väärtustvate meestena leidsid nad, et eestlased pärisorjusest vabastanud keiser Aleksander I mälestust aitaks kõige paremini jäädvustada temanimeline eestikeelne kõrgem õppeasutus. Sama mõte hakkas hoogu ja suurust koguma pärast õnnestunult toimnud üldlaulupidu 1869. aastal ja nii saigi üheks Eesti rahvusliku liikumise esimeseks suuraktsiooniks rahakogumine eestikeelse kõrgema kooli rajamiseks. Trükisõnas tehti mõte esmakordselt laiemalt tuttavaks Eesti Postimehes 1871. aastal. Samal aastal ilmus Jakob Hurda sulest ka eraldi brošüür “Eesti Aleksandri-kool. Üks tähtis kuulutus ja palve kõigele Eestirahvale”. Jakob Hurt põhjendas selle emakeelse kooli ideoloogiat, jagas konkreetseid juhatusi abikomiteede asutamiseks ja raha kogumiseks.
Kuid aeg ja olud olid eestlaste püüete vastu karmid. Tülid ja omavahelised vastuolud lõhestasid Peakomitee ning tsaaririigi läänealadele suunatud venestuslaine lubas aastal 1888 avada kooli Põltsamaa külje all Kaarlimõisas vaid venekeelse linnakoolina, mille ametlikuks nimetuseks sai Eesti Aleksandri Linnakool. Kool oli tasuline, kuueaastane ja kõikidele poeglastele. Eesti keel oli kavasse jäänud vaid õppeainena.
Eesti Aleksandri Linnakool suleti aastal 1906, sest selle õpilased olid tsaarivalitsuse silmis “mässulised” ehk osalesid 1905 a. revolutsioonis. Järgmisest aastast lubati kooli ruumes korraldada tasulisi põllumajanduskursusi. Aleksandrikooli järglaseks peab end 1914. aastal Kõos avatud Eesti Aleksandri Alampõllukool, mis pärast mitmeid ümberkorraldusi ja nimemuutusi on tänane Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.
Uus elu saabus Aleksandrikooli majja Kaarlimõisas siis, kui Viljandi maavalitsus maja ära ostis ja avas seal aastal 1921 Põltsamaa Tööstuskooli, mille tegevus jätkus seal aastani 1940, mil tulid taas uued ümberkorraldused.
Nõukogude ajal muudeti Põltsamaa Tööstuskool Kaarlimõisas kutsekeskkooliks ja lõpuks ametikooliks. 2015. aastal liideti kool Paides asuva Järvamaa Kutsehariduskeskusega, maja aga jäi tühjaks.
Ehitisregistris on hoone esmane kasutusaasta 1888, kuid varaseim hoone plaan pärineb ajast enne Aleksandrikooli rajamist, tõenäoliselt 1850, või 1860. aastast. Suuremad ümberehitustööd on hoone juures toimunud 1936. aastal ja järgmisena kapitaalremont 1978. aastal. Nende ümberehitustega on oluliselt muudetud hoone algupärast ruumistruktuuri ja on asendatud enamik originaaldetaile.
Kuna koolihoone on algselt ehitatud saksa aadlipoiste pansionaadiks, siis miks mitte sinna tulevikus rajada uuesti korralik pansionaat-hooldekodu.
