Ajalooline Eesti Aleksandrikooli hoone on põhiosas säilinud hilis-klassitsistlikus stiilis võrdlemisi suur kahekorruseline kivihoone. Maakivist madalvundamendil hoone mõõtmed on u 18 x 48,1 m. Välisseinad on looduslikust kivist ja tellistest ning on krohvimata. Esimese korruse krohvimata looduslik kivi ja teise korruse tellispinnad annavad hoonele omapärase rustikaalse ilme, välisseinad on hästi säilinud.
Hoonet katab võrdlemisi madala kaldega poolkelpkatus. Puitmaterjalist katusekonstruktsioon on tõenäoliselt algupärane. Viimane katusekatte vahetus eterniidiga on olnud 1970-ndatel aastatel, mis on püsinud siiani, kuid tänaseks on katusekate amortiseerunud ja vajab vahetamist. Katus laseb osaliselt vett läbi, mistõttu puitmaterjalist vahelaed on kohati niiskuskahjustustega.
Hoonel on 6- ja 8 ruuduks jaotatud puitaknad, mis proportsioonilt järgivad algupäraste akende kuju ja jaotust. Praegused aknad pärinevad 1970-ndatest aastatest ja vajavad vahetamist.
Hoone sisetrepid on betoonist. Sise- ja välisuksed valdavalt puitmaterjalist. Seintelt ja lagedelt on värv koorunud.
Põhiplaani järgi on hoone nelinurkse kujuga. Maja all on hästi säilinud võlvlagedega täiskelder, kus on olnud tehno- ja abiruumid. Hoone esimesel ja teisel korrusel on endised klassiruumid, koridorid, trepikojad, sanitaarruumid ja erinevad abiruumid. Pööningukorrus on välja ehitamata.
Hoones elektriliitumine olemas (3 x 50A), vesi ja kanalisatsioon olemas. Majas on olnud keskküte, alates 2015 aastast on hoone seisnud kütteta. Kõik tehnosüsteemid on amortiseerunud ja vajavad vahetamist.
Kinnistu piirneb ühest küljest Pikknurme-Põltsamaa avaliku teega, millelt on ka kinnistule juurdepääs. Teisest küljest piirneb kinnistuga, millel asub 1921. aastast pärinev laohoone. Kinnistu jõepoolne külg piirneb hoonestamata kinnistuga, mille sihtotstarve on jäätmejaama maa (korrastatud tühi kinnistu) ja neljandast küljest piirneb üldkasutatava maaga.
Kinnistut koormab tähtajatu ja tasuline (1 euro/aastas) teeservituut Kaarlimõisa 23a (registriosa nr 3953850) igakordse omaniku kasuks.
Lisaks on märkus muinsuskaitseseaduse §27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks (märge mitteaktuaalne). Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks kohalik omavalitsus.
Aleksandrikooli hoone on registreeritud kultuurimälestiste riiklikus registris ajaloomälestisena (mälestise reg.nr. 5859).
Väike-Kamari küla on Põltsamaa linnale kõige lähim küla, kaugus kesklinnast u 2,5-3 km ja linna piirist u 1 km.
Põltsamaa vald on arenev ja uuendustele avatud, soodsa ettevõtluskliimaga hinnatud elupaik Kesk-Eestis.
Põltsamaa asub Eestimaa ristteedel. Tallinasse, Pärnusse ja Rakverre sõidab poolteise tunniga, Tartusse ja Viljandisse alla tunni. Tallinn-Tartu bussid peatuvad Põltsamaa külje all. Väike-Kamari küla kohalik bussipeatus on hoonest mõnekümne meetri kaugusel.
Kõik on käe-jala juures ja linnas on kõik vajalik olemas: lasteaed, kool (gümnaasium), muusikakool, spordikool, kunstikool ja noortekeskus, meditsiiniasutused, hooldekodud, arvukalt kauplusi ja apteeke. Linnas ja lähistel on mitmeid kultuuri-, spordi- ja vabaajaveetmise kohti.
Põltsamaa ajalooline keskus on oskuslikult kujundatud turismi sihtkoht ning tuntud kui sildade, parkide ja rooside piirkond. Maamärgiks Põltsamaa loss, kus suuremahulised taastamistööd lõpetati 2023. aasta suvel.
Põltsamaal on väärikas minevik ja põnev tulevik. Põltsamaal paiknes Liivimaa kuninga residents, siin ilmus esimene eestikeelne ajakirjanusväljaanne ja õmmeldi Eesti esimene sinimustvalge lipp, Põltsamaa lähistel avati esimene Aleksandrikool, Põltsamaal toodeti kunagi kosmosetoitu jne.
Põltsamaa külje all Kuningamäel asuvad terviserajad ja kardikeskus. Kamari järve äärde, mis on Põltsamaalt 5 km kaugusel ja mille teele jääb ka Väike-Kamari küla, rajati mõned aastad tagasi kaasaegne veelauakeskus Wakepark. Põltsamaalt Kamari järve äärde läheb ka kergliiklustee.
Aleksandrikooli lugu: hoone on Eesti ajaloos märgilise tähendusega, see on kui mälestusmärk Eesti rahvusliku liikumise esimesele suurele aktsioonile.
Selle, varem Kaarlimõisaks (Karelshof, Carlshof) kutsutud ja varem Vana-Põltsamaa mõisa omanikule vürst Nikolai Gagarinile kuulunud kõrvalmõisa omandas Eesti Aleksandrikooli Peakomitee oksjonilt 1874. aastal.
Mõte Eesti Aleksandrikoolist sündis Viljandimaa kooliõpetajatel juba 1863, aasta kevadel. Haridust väärtustvate meestena leidsid nad, et eestlased pärisorjusest vabastanud keiser Aleksander I mälestust aitaks kõige paremini jäädvustada temanimeline eestikeelne kõrgem õppeasutus. Sama mõte hakkas hoogu ja suurust koguma pärast õnnestunult toimnud üldlaulupidu 1869. aastal ja nii saigi üheks Eesti rahvusliku liikumise esimeseks suuraktsiooniks rahakogumine eestikeelse kõrgema kooli rajamiseks. Trükisõnas tehti mõte esmakordselt laiemalt tuttavaks Eesti Postimehes 1871. aastal. Samal aastal ilmus Jakob HUrda sulest ka eraldi brošüür “Eesti Aleksandri-kool. Üks tähtis kuulutus ja palve kõigele Eestirahvale”. Jakob Hurt põhjendas selle emakeelse kooli ideoloogiat, jagas konkreetseid juhatusi abikomiteede asutamiseks ja raha kogumiseks.
Kuid aeg ja olud olid eestlaste püüete vastu karmid. Tülid ja omavahelised vastuolud lõhestasid Peakomitee ning tsaaririigi läänealadele suunatud venestuslaine lubas aastal 1888 avada kooli Põltsamaa külje all Kaarlimõisas vaid venekeelse linnakoolina, mille ametlikuks nimetuseks sai Eesti Aleksandri Linnakool. Kool oli tasuline, kuueaastane ja kõikidele poeglastele. Eesti keel oli kavasse jäänud vaid õppeainena.
Eesti Aleksandri Linnakool suleti aastal 1906, sest selle õpilased olid tsaarivalitsuse silmis “mässulised” ehk osalesid 1905 a. revolutsioonis. Järgmisest aastast lubati kooli ruumes korraldada tasulisi põllumajanduskursusi. Aleksandrikooli järglaseks peab end 1914. aastal Kõos avatud Eesti Aleksandri Alampõllukool, mis pärast mitmeid ümberkorraldusi ja nimemuutusi on tänane Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.
Uus elu saabus Aleksandrikooli majja Kaarlimõisas siis, kui Viljandi maavalitsus maja ära ostis ja avas seal aastal 1921 Põltsamaa Tööstuskooli, mille tegevus jätkus seal aastani 1940, mil tulid taas uued ümberkorraldused.
Nõukogude ajal muudeti Põltsamaa Tööstuskool Kaarlimõisas kutsekeskkooliks ja lõpuks ametikooliks. 2015. aastal liideti kool Paides asuva Järvamaa Kutsehariduskeskusega, maja aga jäi tühjaks.
Ehitisregistris on hoone esmane kasutusaasta 1888, kuid varaseim hoone plaan pärineb ajast enne Aleksandrikooli rajamist, tõenäoliselt 1850, või 1860. aastast. Suuremad ümberehitustööd on hoone juures toimunud 1936. aastal ja järgmisena kapitaalremont 1978. aastal. Nende ümberehitustega on oluliselt muudetud hoone algupärast ruumistruktuuri ja on asendatud enamik originaaldetaile.
Kuna koolihoone on algselt ehitatud saksa aadlipoiste pansionaadiks, siis miks mitte sinna tulevikus rajada uuesti korralik pansionaat-hooldekodu.
Vara müüjaks on Riigi Kinnisvara AS.
Mitme ostuhuvilise ilmnemisel viiakse läbi kirjalik enampakkumine.
Sama omanik müüb ka kõrvaloleva kinnistu. Kinnistud oleks mõistlik osta koos, et edaspidi, mistahes kasutusotstarbe korral, oleks piisavalt privaatset ruumi ümbruse kujundamiseks.
——————————————————————————————————————————————————-
PANGA SOODUSTUSED Teeme koostööd kõikide suuremate pankadega! Meie kliendina teenindatakse Sind eelisjärjekorras ning kodulaenu lepingutasule kehtivad soodustused.
VAHENDAMINE Pindi Kinnisvara on pakkunud esindusteenust kinnisvaraturul alates 1995. aastast. Suurima Eesti kinnisvarabüroona oleme esindatud 18 linnas.
OSTUESINDUS Otsid endale kinnisvara? Muudame Sinu otsinguprotsessi sujuvaks ning meeldivaks kogemuseks. Meil on suur kliendibaas ja südikad maaklerid.
HINDAMINE Meie 30 kutselise hindaja eksperthinnanguid aktsepteerivad kõik finantsasutused! Hindame nii elukondlikku kui ärikinnisvara.
HALDAMINE Pakume kinnisvara haldamisel täislahendust: raamatupidamist, tehnosüsteemide hooldust, heakorratöid kinnistul ja hoones, ehituse- ja renoveerimistööde korraldamist, energia-, vee ja kommunikatsiooniteenuste vahendamist ja eripuhastusteenuseid.
JURIIDILINE NÕUSTAMINE Pindi Kinnisvara tütarettevõtte Realia Õigusbüroo spetsialistid on Sulle abiks kõigis kinnisvara puudutavates juriidilistes küsimustes.
Täpsemalt loe ja võta ühendust: https://www.pindi.ee/ või konsulteeri oma maakleriga.
